Koduses jõusaalis kaalust alla: kas soetada endale sõudeergomeeter või piisab hüppenöörist?

 (4)
Koduses jõusaalis kaalust alla: kas soetada endale sõudeergomeeter või piisab hüppenöörist?
Erakogu

Enamik meist teeb aeg-ajalt otsuse hakata rohkem trenni tegema. Mõned meist ostavad sügisel jõusaalipääsme ja uued trenniriided. Paraku tikub esimene ind sügise teises pooles otsa saama, sest õhtud on külmad ja pimedad. Nii ei meelitagi novembris mets enam jooksjaid ja rattureid ning jõusaali minek paistab pärast tööpäeva tohutu ettevõtmisena. Alternatiivseks lahenduseks on tuua jõusaal endale koju. Hansaposti veebikaubamajas sporditarvetega tegelev tootejuht Kadri Paide jagab soovitusi, milliseid trenažööre ja tarvikuid kodusesse jõusaali valida.

Suuremad kodused treeningseadmed jagunevad nelja rühma: elliptilised trenažöörid, jooksurajad, velo- ning sõudeergomeetrid. Kuna kodus enamasti ruumi napib ja rahapuud nurgas ei kasva, siis võiks valida nende seast ühe või kaks sobivat ja täiendada treeningarsenali väiksemate lisavahenditega, näiteks hantlitega, stepperiga või graatsiakettaga. Toodete valik on lai ja hinnadki väga erinevad — mõnekümnest eurost mõne tuhande euroni.

Konkreetsed soovitused sõltuvad eesmärkidest — kas selleks on kaalulangetamine, musklikasvatamine või mõlemad, aga ka vanusest, tervisest ja kehakaalust. Algajad kodused treenijad peavad igal juhul trenni tehes pulssi jälgima, sest iga treening on kasulik õiges doosis.

Elliptiline trenažöör — mis ja kellele?

Elliptilised trenažöörid ehk kõnekeeles crosstrainerid on tulnud turule alles hiljuti. Tegu on treeningseadmega, mis jaotab koormuse ühtlaselt kogu kehale, ega tee selle käigus liiga seljale ja liigestele. Crosstraineri abil on võimalik vabaneda nii ülekilodest, treenida erinevaid lihasgruppe kui tõsta organismi üldist energiataset. Tegu on südame tööd toetava treeningvahendiga ehk treenimine aitab südame-veresoonkonnahaiguseid ennetada. Küll tasuks arstiga enne treeningut nõu pidada nendel, kes juba põevad mõnd südamehaigust. Kuna elliptiline trenažöör võimaldab mitmekesist treeningut ja ei pane trenni põhiraskust jalgadele, siis sobib see vahend ka inimestele, kelle kehakaaluprobleem on jõudnud suureks paisuda. Treenimine põletab umbes sama palju kaloreid kui sama pikk treening jooksurajal, aga kuna elliptiline trenažöör ei põruta liigeseid, siis jääb treenijale mulje, justkui poleks trenn olnud nii pikk ja koormav.
Elliptiliste trenažööride hinnad jäävad enamasti suurusjärku 250-1000 eurot, aga leiab ka soodsamaid ja hea kvaliteediga tooteid, näiteks HpGFit trenažöör maksab 150 eurot.

Seotud lood:

Kellele sobib jooksulint?

Jooksurada ehk jooksulint on üks vanimaid treeningseadmeid sporditarvikute turul. Jooksulint on sedavõrd populaarne, et väiksemates jõusaalides on seade pea alati hõivatud. Sellel on ka oma põhjus — jooksmine või kõndimine on paljude inimeste jaoks lõõgastav ja vähe keskendumist nõudev sportimise viis, mille käigus saab näiteks televiisorist uudiseid või filmi vaadata. Enamikul tänapäeval müüdavatest jooksuradadest on olemas kompuuter, sisseehitatud ekraan telerivaatamiseks või nutiseadmega ühendamiseks. Kompuutri abil saab jälgida oma treeningu pikkust, raskusastet, kulutatud kaloreid ja südametööd. Osadel jooksuradadel saab valida ka eelnevalt programmeeritud treeningute vahel, olgu siis kaalu alandamiseks või kestvuse parandamiseks. Jooksurada sobib siiski vaid nendele inimestele, kellele käimine või jooksmine meeldib ja sobib. Jooksmine põrutab liigeseid ja ei ole soovitatav neile, kel on varasemaid põlvevigastusi, märkimisväärne ülekaal või südameprobleemid. Jooksulint on kahtlemata tõhus abiline nii organismi üldfüüsilisel turgutamisel kui ka kaalu alandamisel, kuid arvestada tuleb, et põhikoormus läheb alakehale ja seetõttu tuleb ülakehale näiteks sõudeseadme või hantlitega lisatrenni teha.
Jooksulindid on mõnevõrra kallimad kui crosstrainerid, nende hinnad jäävad enamasti vahemikku 300-2000 eurot sõltuvalt kaubamärgist ja lisavarustusest.

Sõida kodus rattaga

Velotrenažöör on Hansaposti müügistatistika kohaselt kõige levinum treeningvahend Eestimaa kodudes. Ilmselt on põhjuseks jalgrattalembus üldisemalt ning paljud meist ei oska sõitu trenniks lugedagi. Sõltuvalt valitud tempost saab siiski veloga nii kaalu alandada kui lihaseid arendada. Kuna velo ei koorma liigeseid nagu jooksmine, siis sobib see treeningvahend ülekaalulistele paremini. Lihtsamatel ja soodsamatel velotrenažööridel tuleb koormust reguleerida käsitsi pöördnupu abil, kallimatel on enamasti olemas elektrooniline infotabloo, mis kuvab andmeid kiiruse, distantsi ning kalorite kulutamise kohta. Südame töö monitoorimiseks on juhtraua küljes andurid või eraldi rinnavöö, mis kuvab tabloole pulsinäidu. Moodsamatel seadmetel on palju seadistatavaid treeningprogramme, osadel velodel on ka sisseehitatud jahutusventilaator ning televiisor.

Koduste veloergomeetrite hinnad jäävad vahemikku 100-1000 eurot. Seejuures leiab soodsast hinnaklassist ka mitmete lisafunktsioonidega treeningseadmeid, näiteks HpGFit veloergomeetri hind jääb alla 150 euro.

Ilusad musklid sõudeergomeetriga

Kui jooksulint paneb treeningu suurema rõhu alakehale, siis sõudeergomeeter ülakehale. Seda treeningseadet saab kasutada nii südame töö tugevdamiseks, kaalu alandamiseks kui lihaste esiletoomiseks. Tegu on väga tõhusa jõutreeninguga, mis lisaks kätele ja õlavöötmele aitab muuta ilusaks ka kõhulihased. Lisaks on võimalik sõudmisega arendada painduvust, parandada võhma ning kasvatada jõudu. Kuna sõudeergomeeter ei pane rõhku jalgadele, siis sobib see hästi põlvevigastuse korral või ülekaaluga kimpus inimestele.
Lihtsamate sõudeseadmete hinnad algavad juba paarikümnest eurost, aga päris ergomeetri hind jääb vahemikku 200-1000 eurot.

Graatsiaketta, kõhurulli ja hüppenööri abil saledaks

Lisaks suurtele treeningseadmetele on terve rida väiksemaid treeningutooteid, millega üht või teist kehapiirkonda “lihvida”, lihaseid kasvatada või kaalust alla võtta. Koju tasub soetada näiteks hantlid või raskused, aga miks mitte ka stepper, massaažipadi, graatsiaketas või erinevad kangid. Ka kõik väiksemad vahendid aitavad regulaarse treeninguga tagada soovitud tulemust.

Kuna kõhu ümber kasvatatud “päästerõngas” teeb muret paljudele naistele, siis on leiutatud erinevaid seadmeid, mis on mõeldud spetsiaalselt kõhulihaste ja küljelihaste treenimiseks. Mõned nendest on moodsamad ja hõlmavad erinevaid funktsioone ja treeninguliike, teised aga klassikalised ja kõigile tundud, näiteks hularõngas peaks olema tuttav igaühele. Tänapäeval on osadele hularõngastele lisatud ka masseerivad pallid, mis töötlevad nii kõhu-, selja-, puusa- kui tuharalihaseid ning parandavad vereringet ja ainevahetust. Kui eesmärgiks on peen talje ja lame kõht, siis võib proovida ka näiteks graatsiakettaga treenimist. Põnev lahendus on veel massaažipadi, mis ühendab endas võimlemispalli, istumispadja ja tasakaalulaua häid omadusi ning mida võib kasutada ka kontoris arvuti taga tööd tehes. Häid tulemusi annavad ka võimlemispall, hüppenöör, pilatese rõngas ning mitmed väiksemad treeningseadmed.

Selleks, et valitud treeningseadmed ei jääks kodus pööningunurka või voodi alla tolmu koguma, tuleb leida nii motivatsioon kui koostada endale meeldiv treeningplaan. Kui rattasõit ei meeldi, siis pole velo õige, küll võib sobida sõudeergomeeter või jooksulint. Treening peab pakkuma rahuldust ja kulgema sobivas tempos. Enne uue seadme kasutamist vaata läbi sellega kaasapandud juhendid või videod, kust leiab nii sobivad harjutused kui õige kehaasendi.