Anna aega kehal paraneda
Mõistagi, kui te olete parasjagu hädas söömishäire või trennimaaniaga, võib teie keha liikumisvajadus olla hetkel null — kuna see tahab terveneda ja lisaks on teil vaja tervendada suhet oma kehaga. Usaldage seda instinkti ja andke endale paranemiseks aega, lõpuks saabub aeg, mil võite tagasi pöörduda dieedikultuuri sekkumistest vaba liikumise juurde.
Samuti pole võimatu, et olete endast mõelnud kui treeninguid vältivast inimesest, kuid see on vaid kompulsiiivse treeningu mündi üks külg. Mõlemal puhul on liikumist puudutavas diskussioonis olnud domineerival kohal kontroll ja süütunne, „kuidas peaks” ja kogu muu dieedikultuuri jura — mis ei aita just liikumisest rõõmu tundmisele eriti kaasa. Olenemata sellest, kas te järgite dieedikultuuri reegleid seepärast, et peate seda vajalikuks, või trotsite neid liikumist vältides, ei ole teil sisemist motivatsiooni oma keha liigutamiseks. Teis puudub sisemine soov seda teha.
Nii kompulsiivsed trennitegijad kui ka liikumise vältijad vajavad seega luba mitte liikuda struktureeritud viisil — välja arvatud juhul, kui nad seda tõepoolest soovivad. Ärge unustage, et liikumine — nagu kõik muu tervist puudutav — ei ole moraalne kohustus. Mis tunne oleks, kui teil oleks täielik vabadus ennast üldse mitte liigutada (välja arvatud siis, kui see on teie päeva lahutamatu osa, näiteks toidukotiga koju jõudmine)? Mis tunne oleks dieedikultuuri drillija oma peast välja kupatada? Te võite keskenduda üksnes peentele vihjetele, mis annavad märku keha soovist liikuda või puhata, ja õppida neile lihtsalt, rahulikul ja vahval viisil reageerima. Mida enam te neid väikeseid liikumisoove märkama ja neile reageerima harjute, seda enam õpite liikumise meeldivaid aspekte arvestama ega kuula enam kamandaja häält oma peas. Lõpuks leiate liikumiseks viisi, mis dieedikultuuri reegleid ei järgi, aga samas neid ka ei trotsi.