Läbikukkunud spordisõber: miks ma ei suuda trennist sõltuvusse jääda?

Aasta alguses otsustasin taas, et suudan! Mul on piisavalt tahtejõudu ja tean, et see mõjuks tervisele ja üleüldisele füüsilisele vormile hästi! Ma ei räägi suitsetamise või joomise hülgamisest. Räägin sportlikust liikumisest ehk trennist, millega taaskord tegelema hakkasin.

Uusaastalubadused on üldiselt nõmedad, ent vähemasti on see taganttõukav jõud, mis mind veidigi endaga tegelema paneb. Piisab vaid korra peeglisse vaadata ja saan ka ise aru, et modelli ma just ei meenuta… Lisakilod vööl, paksud reied, võdisevad käed. Ilmselt veidi liialdan, aga tean, et trenni vajan. Nii olen mõelnud viimased kümme aastat ja selle aja jooksul vähemalt kümme korda ka treeningtsüklisse sattunud.

Rekord on kuus kuud

Olen proovinud läbi kõiksugu kummalise nimega aeroobikatrennid, tõstnud muusika järgi kangi, ujunud end liikumisvõimetuks. Pärast pingutusi on muidugi alati hea tunne ja peagi hakkab ka füüsiline vorm paranema. Teatud piirini! Mu rekord on kuus kuud. Just nii kaua suutsin mõni aasta tagasi regulaarselt trenni teha. Käisin jooksmas ja kord nädalas aeroobikas. Vahel tegin hommikuti ka kõhulihasteharjutusi. Tundsin end väga hästi. Võhma oli rohkem ja sain kapist välja otsida number 36 püksid, mille kunagi meeltesegadushoos olin ostnud. Ja läksid jalga! Muidu olen number 40. Siis aga tuli pime sügis peale ja ma hakkasin laisemaks muutuma. Miks ikka joosta, kui kodus võib telerist lemmikseriaali vaadata. Nii mu kuue kuu pikkune tsükkel lõpus. Ja see on tõesti rekord. Üldiselt on mul viitsimist paar kuud. Avastan mingi toreda trenni ja hakkan seal käima. Entusiasm kaob kiiresti.

Dieet mind ei päästaks

Miks ma üldse pingutan? Jõuan tagasi peegli ja üleüldise enesetunde juurde. Naisterahvas ei tunne end hästi, kui peegelpilt minapildiga ei kattu. Dieediinimest minust ei saa. Ja mis see ka aitaks. Ma söön liha ja rämpstoite vähe, ei saa öelda, et asi selles oleks. Alkoholi tarbin nädalavahetustel küll, aga mitte sellistes kogustes, et see mu kõhulihaseid ümaraks treeniks. Istuv eluviis ilmselt. Töö ka selline, et ringi tormama ei pea. Istun arvuti taga ja pausiks on vaid see, kui toon kohvi.

Seega ongi lahenduskäik vaid trenn. Imetlen neid sõbrannasid, kes juba aastaid ühe asjaga tegelenud. Näiteks üks sõbranna valmistub aastaringselt erinevateks rahvajooksudeks. Praegu on jaanuar, aga tema juba seletab, et maijooksu läbib sel aastal viis minutit kiiremini kui mullu…

Katsetan zumbaga

Uuel aastal uue hooga, nagu öeldakse. Hakkasin nüüd käima järjekordses trennis. Nimeks zumba — latiinorütmidel põhinev kardio-fitness treening. Ei julge kuulutada, et end rannahooajaks vormi ajan, aga üritan end ikka kodust välja ajada. Tahtejõud äkki ikkagi tuleb aastatega?! Praegu võin ju nii mõelda, olen treeningtsükli alguses. Paistab, mis juttu paari kuu pärast ajan…

Margit, 33