Lõpeta emotsionaalne söömine!
Nimetatud käitumismustrit esineb kõikides vanusegruppides ning ühiskonnakihtides ning selleks, et negatiivsele emotsioonile järgneks söömissööst, ei ole vaja mingeid suuri juhtumisi.
Selleks võib olla ka igapäevaste asjade organiseerimisega hätta jäämine, mille järel magus söök suhu läheb, sest naine tunneb, et ta on vähemalt maiustust väärt kui mees ei saa aru, lapsed virisevad või ülemus soovib, et veelgi rohkem pingutaksid.
Toitu pakub aga vaid lühiajalist lohutust. Söömise kontrollimatus tekitab omakorda häbi ning kui proovid kaalus alla võtta ning pidevalt tekib tagasilööke, muutub enesetunne kordades halvemaks. Meie enesehinnangut mõjutavad meie õnnestumised ja ebaõnnestumised ning enesetunnet halvendab teadmine, et kaalulangetamisega ei saada hakkama. Isegi kui inimene on teadlik, et istub shokolaaditükk käes, ei ole võimalik end peatada ning seepärast pannakse suhu veelgi rohkem.
Naised, kes enda vajadused tahaplaanile seavad, on sageli jo-jo dieetitanud ning proovinud erinevaid kaalulangetamise viise, suutmata hoida saavutatud kehakaalu. Vaja oleks aga välja selgitada, miks inimene nii käitub, on võimalik seda probleemi ka lahendada. Saades aru oma söömismustrist, on üsna kiiresti võimalik ka tulemuseni jõuda. Siis on võimalik õppida piire seadma ning tõsta enesehinnangut.
Oled söömishäire all kannataja, kui:
- Tunned sageli isu millegi järele, ilma aru saamata, miks.
- Sööd, et end premeerida, lohutada või kui oled mures, stressis või väsinud.
- Võid kannatada söömishäire all ka ilma ülekaaluta. Paljud kompenseerivad magusa söömist näiteks õhtusöögi vahele jätmisega. Seda tehes tekib veelgi suurem magusaisu.
Saa oma söömisprobleemist teadlikuks, vastates iga päev kord nädala jooksul järgmistele küsimustele:
1. Milliseid tundeid tundsid täna, kas juhtus midagi, mis muutis su vihaseks, tekitas lootusetust või muutusid kurvaks?
2. Mis juhtus täna tööl ja kodus, leia oma tunnete põhjused. Kas selleks oli kriitika sinu vastu, mida ütlesid või tegid?
3. Kas oled söönud liiga palju? Mõtle läbi päeva söömised, kas oled söönud liiga palju või söönud palju magusat. Kirjuta kõik üles
Tee oma nädalast kokkuvõte. Proovi leida seos tunde-juhtumise-käitumise vahel, et avastada, mis põhjustab sinu söömishäire. Vasta järgmistele küsimustele:
1. Milliseid tundeid oled nädala jooksul kõige rohkem tundnud? (vihane, stressis jne)
2. Millal on tunded kõige sagedamini tulnud (hommikul, õhtul jne)
3. Millised asjad on tekitanud negatiivseid tundeid? (tööstress, suhteprobleemid, kriitika jne)
4. Kui sageli nädala jooksul kaotasid kontrolli oma söömise üle?
5. Kui sageli sõid magusat?
6. Kas leiad selles kõiges mingit mustrit?
Negatiivse söömisharjumuse muutmiseks:
- Vaata läbi oma nädala jooksul olnud meeleolud ja tunded, seejärel sea omale eesmärk oma käitumise, mis põhjustab söömishäiret, muutmiseks.
- Tugevda oma enesehinnangut. Kui tunned, et oled endas pettunud või ei suuda ei öelda, võib selle põhjuseks olla madal enesehinnang. Proovi leida põhjus, miks sa ei suuda millestki keelduda.
- Otsusta ise oma elu üle. Kas sead endale liiga kõrged nõudmised või arvad, et teised teevad seda. Kui lased stressil enda üle kontrolli võtta, on see halb.
- Sea piirid ning õpi keelduma. Ära lase teistel enda üle otsustada. Kas ostad koju seda sinki ja juustu mis teistele meeldib, mitte sulle endale? Tee sellele lõpp. Üllata end oma otsustega ning ole enda üle uhke.
- Muuda oma mõtlemismustrit. Kui tunned sageli hirmu ja muret, tee selgeks, mis on nende tunnete põhjuseks. Esita omale küsimus, kas mure on tõesti põhjendatud. Sageli kanname endas mõtlemismustreid, mis segavad meie igapäevaelu.
Allikas: expressen.se
