Geneetikal on mõningane roll ainult selles, kui edukalt su kaalulangetusprotsess kulgeb.

Stanfordi ülikooli uurijad kogusid kokku 609 ülekaalulist ja tegid neile kõigile geenitestid, milles selgitati välja keha suutlikkus rasvu ja süsivesikuid protsessida, ning insuliinitestid. Seejärel jaotati nad kahte gruppi — ühtedele määrati madala rasvasisaldusega ja teistele madala süsivesikusisaldusega dieet, mida nad pidid järgima 12 kuud.

Dieeditajad osalesid 22s tervisliku eluviisi loengus ning neid innustati sportima, kuid põhitähelepanu oli sellel, mida nad söövad. Neil soovitati süüa värsket ja kõrge kvaliteediga toitu, kuid kalorilimiiti neile ei seatud ning samuti ei öeldud neile ette, mida kindlasti süüa ja mida vältida.

Hoolimata sellest, millist dieeti osalejad pidasid ja sellest, mis tulemusi näitasid nende geeni- ja insuliinitestid, võtsid osalejad keskmiselt 5-6 kg alla. Ja ainus asi, mis tõesti märkimisväärselt oluliseks osutus, oli see, mida osalejad sõid.

Rasvavaese dieedi pidajad vähendasid oma igapäevast rasvakogust keskmiselt 87lt grammilt 57le. Madala süsivesikusisaldusega dieeditajad vähendasid süsivesikute hulka 247lt grammilt 132 grammini. Mõlema grupi osalejate keskmine kalorikogus vähenes keskmiselt 500 kcal võrra.

Need, kes sõid kõige rohkem köögivilju ning hoidusid töödeldud toitudest, suhkrustatud jookidest ja halbadest rasvadest võtsid kõige rohkem alla. Mis tähendab seda, et tegelikult on igasugused geenitestide põhjal koostatud dieedid täielikud jurad.