Miks prantslannad kunagi paksuks ei lähe?

Oled sa kunagi mõelnud, kuidas prantslannad nii kena figuuri suudavad hoida? Nad nimelt valmistuvad toitu ja söövad seda naudinguga, pühendades sellele aega — toiduvalmistamine ei ole nende meelest igapäevane tüütu kohustus.

Minge siis kööki ja tehke mõni toit valmis. Sel teel on kõige parem mõista, mida te endale sisse sööte, ja söögitegemine on naudinguterohke tegevus.

Mõistes üldistuste ebamäärast ja puiklevat olemust, panen kokkuvõtteks kirja järgmised tähelepanekud:

• Toidutegemine on armastusest lähtuv tegu — need, kes on terve elu süüa teinud, teavad, et teisi poputada pakub suurt naudingut, olgugi et mõnele meist, kes teevad süüa igal õhtul, võib see vahel tunduda rutiinse majapidamistööna.

• Toidutegemine on eneseväljendus, moodus leida aroomid, värvused ja maitsed, mis määratlevad teie isiksust.

• Toidutegemine on kosutus kehale ja hingele.

• Toidutegemine on tundlikkus: mõelgem vaid, kui suur kunst on valmistada kas või kõige lihtsamat kastet.

• Toidutegemine on kontemplatiivne kogemus, omaenda mõtetesse ja elamustesse süüvimine.

• Toidutegemine on võrgutamine, kätkedes endas atmosfääri ja olustiku loomist, teistele selle kinkimist, mida kõik ühiselt armastavad, ning meeletajude ja eksistentsi kumulatiivset kaasamist.

• Toidutegemine on mälu, sest see loob ühenduse inimese kultuuri ja väärtushinnangutega. Iga kord, kui midagi sööme, elame uuesti läbi maitseid ja mälestusi kõikidest puhkudest, mil sõime sedasama toitu.

• Toidutegemine on pidutuju ja jagamisrõõm, eriti siis, kui teha süüa koos teistega — abikaasa, sõprade või lastega.

• Toidutegemine on lust, alates toiduainete väljavalimisest ja ettevalmistamisest ning lõpetades tulemuse serveerimise ning teistega jagamisega.

• Toidutegemine on lõõgastav, söögitegemisele keskendumine aitab igapäevastressist eemale pääseda.

• Toidutegemine on seksikas — nagu suudlus, kehaline emotsioon, inimolendite vaheline liit ning kõiki meeletajusid haarav sensuaalne elamus.

• Toidutegemine on le goût ehk maitse, konfliktsette, harmoonilised, üksteisega kombinatsioonis ja üksteist pühitsevate tajude meeleolukas ja rafineeritud teadvustamine.

• Toidutegemine on improvisatsioon; retseptid on teeviidad, mitte valemid. Ajage läbi sellega, mis parajasti olemas on, ja tehke nii, nagu teile endale meeldib.

• Toidutegemine on vaimule hea, toetab teie vaimset tervist — tore on hõrgutav roog või eine otsast lõpuni omaenda kätega valmis teha.

• Toidutegemine on vestlus, sest eine kogub väärtusi, maitseid, rituaale ja sõnu, mida antakse edasi põlvest põlve ning mis mängivad eriti olulist sotsiaalset rolli — ja sugugi mitte ainult puhkuste hooajal.

• Toidutegemine on aasta- ja hooaegade austamine, lugupidamine kirsside, aprikooside, spargli, klementiinide ja paljugi muu lühikese tippaja ja kaduvuse suhtes.

• Toidutegemine on aeg: nagu kirjutamine, nii nõuab seegi tabamatut maitsestamisoskust. See võtab aega, kuid aega saame ise määrata. See on investeering, suurepärane oskus ja võimalus kasutada aega selleks, et toita ja kosutada iseennast ja neid, kellest hoolime.

• Toidutegemine on kokaraamatust või internetist retsepti lugemine, seega siis keskendumine ja õppimine.

• Toidutegemine on kunstivorm ja ärgitab meid loomingulisusele, kaasates haistma, puudutama, maitsma ja nautima — mingil kindlal ajal ja kohas, ja otsas ta ongi… kuni järgmise korrani.

• Toidutegemine on huumor — ärgem võtkem end ülemäära tõsiselt; milleks kahepäevase valmistusajaga road, mis nõuavad kolmekümmet koostisosa ja tohutut batterie de cuisine’i (köögiriistad). Kui kana kukub köögilaualt maha, tõstke ta üles. Kui kook praguneb, tehke lihtsalt glasuur peale.

• Toidutegemine on sotsiaalne akt, mis toob ilmsiks meie sisemuse — hoiakud, käitumise ja paljuütlevad loomuomadused.

• Toidutegemine on haridus ning laua ääres söömine on hea võimalus õpetada lapsed toitu austama ja omaenda kehasse vastutustundega suhtuma, õpetada neile vestluskunsti, lauakombeid ja oskust nautida.

• Toidutegemine on kandumusliku jõuga. Lemmiktoitude ja -inimeste kaudu (võtkem näiteks vanaema kohvikook) aitab ta meil lapsepõlve uuesti läbi elada ja kannab tagasi paigusse, kus oleme söönud mõnd meeldejäävat rooga, olgu selleks siis koogike Pariisis või grillitud kala kusagil järvekaldal.

• Toidutegemine on džäss; ealeski ei kuku toit täpselt samuti välja nagu mõnel eelmisel korral, täpselt samasugust naudingut ei saa uuesti kogeda.

• Toidutegemine on elu kontiinumis piiritletud ja samas ka piiritlemata tegevus.

• Toidutegemine on nauding ning ülimalt oluline osa mõistest l’équilibre alimentaire — tasakaalustatud lähenemisviis söömisele.

• Toidutegemine on sisseostude tegija tasu.

Naistekas avaldab katkendeid Mireille Guiliano raamatust "Prantslannad ei lähe paksuks - KOKARAAMAT", kirjastuselt Varrak. See ülemaailmset tähelepanu pälvinud tujutõstev mitte-dieediraamat annab nõu, kuidas toidust rõõmu tunda ja samas saledaks jääda.