Naistekaga Kaalust Alla: milliseid nippe kasutavad Heldin ja Silja selleks, et jõululauas ei tekiks soovi pisut patustada?
Naistekaga Kaalust Alla osalejad Silja ja Heldin valmistuvad jõuludeks. SYNLABis tehtud vereproovid näitasid, et naised on terved ja kaalulangetusele on roheline tee. Mis nippe kavatsevad nad kasutada selleks, et jõulusöömingud kehakaalule halvasti ei mõjuks ja kuidas nende eelmine nädal läks?
Silja eesmärk: et pühad ei tooks lisakilosid!
Taaskord on nädal möödunud. Esimest korda projekti jooksul lubasin endale ka natuke head ja paremat. Oleme küll toitumisnõustajaga kokku leppinud, et laupäeviti ühe toidukorra ajal võin süüa ka magusat. Siiani ma seda võimalust kasutanud ei olnud. Küll aga reedel, kui toimus meie ettevõtte jõulupidu. Sõin tol õhtul kõike mida pakuti, siiski proovisin väga teadlikult koguseid jälgida ja tarbida piisavalt vett. Esmaspäeval toiduklubis toimunud kaalumise eel pabistasin küll kõvasti, sest ei olnud kindel, kas reedene maiustamine oli jälje jätnud. Siiski…. Kaal näitas 88,9 kg, mis on 1,1 kg vähem kui eelmisel nädalal. Kokku olen kaotanud 2,6 kg, või õigem oleks siiski öelda võitnud. Seega mõistlikus koguses võib ka midagi hingele lubada.
Eelmisel nädalal kirjutasin käigust SYNLAB’i. Nädala lõpus saabusid ka tulemused. Vastused olid numbriliselt välja toodud ja sulgudes vahemikud, kuhu tulemus jääma peaks. Paar päeva hiljem helistas ka arst ning selgitas lähemalt tulemusi. Proovid oli suurepärases korras ja minu kaalulangetusele anti roheline tuli. Ainuke näitaja, mis oli tugevalt alla normi, oli d-vitamiini sisaldus. See on ka mõistetav, sest enamus aastast ei ole päikest meie riigis näha ja arsti soovitusel peaksid kõik inimesed antud vitamiini üheksa kuud aastas juurde võtma.
Olin enne projekti algust suhteliselt halb liikuja. Päevas väga palju käidud samme ei tulnud. Täna proovin väga teadlikult vähemalt 10 000 sammu päevas täis kõndida. Hetkel intensiivset trenni ei tee, aga sooviks uuest aastast konsulteerida mõne personaaltreeneriga, kes minu jaoks sobiliku jõusaali kava kokku paneks. Kui mõni treener soovib mind antud teekonnal aidata, siis oleksin väga tänulik.
Siiani olin oma toitumise ette mõelnud päeva kaupa. Kuna sel pühapäeval on kõigi eestlaste lemmik püha, mis sisaldab endast ka suurel hulgal sealiha, verivorsti ja hapukapsast, siis otsustasin, et teen käesoleva nädala kava ette ära. Sellega püüan vältida libastumisi ning loodan täita esimese väikese eesmärgi — et pühad ei tooks lisakilosid. Luban endale jõululaupäeval ka kõike head paremat, aga seda väga mõistlikus koguses ja kindlasti ei kavatse üle süüa. Enne ja pärast jõuluõhtut kavatsen siiski oma tavapärast menüüd jälgida.
Heldin avastas ühe lihtsa nipi, mis mõtted toidust eemale viib
Sel nädal asusin siis esmakordselt tegutsema vastavalt spetsialistide näpunäidetele. Kõigepealt sain teada SYNLABi vereanalüüsi vastused ja tuleb välja, et olen täiesti terve inimene. Olin isegi natuke pettunud, sest kui Google´t uskuda, siis on mul absoluutselt kõikide haiguste süptomid. Ainult luumurru saaks välistada. Sellepärast mõtlesin, et ei tea, mis vereanalüüsid kõik ära näitavad. Tegelikul aga olen tüüpiline eestlane, kellel on lihtsalt D-vitamiini puudus ja no mul oli ka veresuhkur sutsukene kõrge. Kuid mitte midagi hirmutavat õnneks. D-vitamiini soovitati juurde võtta ja veresuhkru näit pidi kehakaalu langetamisel ise alla minema. Nelja kuu pärast on siis hea näha, kas need näitajad on paranenud.
Alustasin ka oma toitumise ümberkorraldamisega vastavalt toitumisnõustaja soovitustele. Minu üllatuseks on tööpäevadel võimalik nelja toidukorraga täiesti eduliselt eksisteerida. See aga tähendab, et kõik 4 toidukorda peab ka päeva jooksul ära tegema. Kui üks neist jääb vahele, siis on juba oluliselt raskem. Kõige raskem oli aga hoopis köögiviljade osakaalu tõstmine toidus. Pean tunnistama, et mul vist ei õnnestunud neid selle nädala jooksul piisavalt palju süüa. Pingutan uuel nädalal rohkem. Ma lihtsalt ei ole neid varem aktiivselt söögitegemisel kasutanud ja ma ei oska neid muud moodi kasutada kui keeta või ahjus teha. Keedetud porgand aga no tõesti ei kuulu minu lemmikute hulka.
Hoopis keerulisem oli nädalavahetus üle elada. Iga kord, kui istusin kodus korraks maha, oleks tahtnud midagi köögist võtta. Mitte magusat, aga lihtsalt nosida midagi, teha üks võileib, võtta banaani, pähkleid, kodujuustu või teha kama vms. Tunnistan, et sõin terve paki pistaatsiapähkelid ära. Jõin küll palju vett ja teed, aga ikkagi mõtlesin palju toidule. Ma arvasin, et ma lähen hulluks!!
Lõpuks aitas ainult kodust välja minek. Lihtsalt kodust välja ja kõrvaklapid pähe ning jalutama. Välja minek oli samuti enesületus — kole ilm, külm ja sompus — eriti ikka ei tahaks ju minna. Kui aga sain lõpuks välja ja hakkasin kõndima siis… mulle nii meeldis!! Alguses mõtlesin, et hea kui jõuan ühe ringigi teha (1.8 km ring, ca 30 minutit mulle sobivas tempos), aga teate… mul oli õigus, ma tõesti ei jõudnudki rohkem. Alguse asi ja praegu polegi vaja ennast piitsutada. Käisin ka järgmisel päeval ühe ringi. Ja täiesti uskumatu, mulle jälle meeldis! Mine tea, võib vabalt juhtuda, et ma hakkangi iga nädalavahetus jalutamas käima. Kaalulangetusele aitab see kindlasti kaasa ja tegelikult aitab see ka mõtted mujale viia, et ei mõtle kogu aeg toidu peale.
Toiduklubis sain aga jällegi väga huvitavat infot ja uut retsepti proovida. Ma ei oskaks üldse nendeta endale vist süüa teha! Räägiti veel supertoitudest ja tegelikult on nii, et Eesti inimese jaoks on kõik Eestis kasvanud toit supertoit. Ühesõnaga — eelistage eestimaist! Veel oli juttu suhkrutest, et milliseid erinevaid suhkruid üldse müüakse ja kas neist on mõni siis kasulikum kui teine. Tegelikult on suhkur ikkagi suhkur ja ükskõik millise suhkru liigtarbimine ei ole inimesele hea. Õnneks mul ei olegi kodus suhkrut, kasutan juba aastaid ainult mett, aga ka seda tuleb mõistlikkuse piires tarbida.
Natuke ka numbritest — olen algkaalust tänaseks kaotanud 2,2 kg ehk siis praegune kaal on 110,5 kg. See oli ka minu jaoks positiivne üllatus.
