Ilma treeningutagi voolab vesi mööda selga alla ja tunne on selline, nagu oleks just lõpetanud ühe korraliku võimlemisliigutuste demonstratsioonesinemise. No tegelikult muruniitmine on jäänud ja see on piisav, et lugeda päevane trenn tehtuks.

Nüüd siis natuke kaalujuttu. Mitteametlikuks kaalumistulemuseks sain 85,7kg. Mitteametlik sellel põhjusel, et kaalusin teise kaaluga, aga mitte Kaja omaga. Kui lahutada algkaalust, mis oli 93,9kg, viimane mitteametlik kaal, siis saame tulemuseks 8,2kg. Selline kaalukaotus on siis saavutatud minu poolt 2,5 kuuga. Täiesti ilusad numbrid, aga kuna plaanis on veel „maha jätta” 10kg, siis on tegelikult need numbrid päris hirmutavad.

Nädalavahetus möödus nii nagu suvele kohane- grillides ja tšillides. Laupäeval pidasime kodus poiste sünnipäevi — mul on poegade sünnipäevadel vahet kaks nädalat. Grillisime liha ja kõrvale pakkusin kergemaid salateid-suupisteid. Tordi tegin veidi rammusama, aga lubasin endale üsna väikese tüki.

Järgmisel päeval oli ema juubel. Toidulaud nagu pidudel ikka — kartul, sealiha, rosolje, kartulisalat, täidetud munad kuni kringlite ja tordini välja. Aga kuna ei olnud nn. pikk laud, vaid panid toas toidu taldrikule ja otsisid õues omale meelepärase koha, siis ei tulnud mul ahvatlustega võidelda. Vahuveini  tarbisin seekord küll rohkem kui üks kaalulangetaj tohiks tarbida. Aga vahel tuleb lubada endale asju, mis ei ole just kõige kasulikumad ja vajalikumad, et siis pärast seda jälle lipp kõrgel edasi sammuda.

Uus nädal tulekul ning uued tegemised tahavad tegemist. Endiselt võtan hoogu, et hakata kõhulihaseid treenima. Ise loodan igal õhtul, et homme on see hommik, kui hakkan tubliks, aga hommikul olen uimane nagu kevadine kärbes. Aga nagu optimistile kohane, siis alla ei anna vaid ikka läbi raskuste tähtede poole.

Riina