Naistekaga Kaalust Alla: Riina enesekindlus on taastunud
Eelmisel nädalal sai toitumisõustaja Kajaga kokku lepitud, et tohin toidupäeviku täitmist natuke vabamalt võtta. Minule on see väga sobilik, sest vahest on tõesti päevi, kui lihtsalt ei ole võimalik kohe midagi üles kirjutada ning õhtul kõike meelde tuletada on suur pingutus. Ausalt öeldes, vahest ei viitsigi. Kuid nendel päevadel, kui ma päevikut täidan, püüan olla supertubli, kaalun ja panen kõik ampsud-portsud ilusasti kirja.
Nädalavahetus oli nii sündmusterohke, et pidin tegema korrektiive eelnevalt väljamõeldud plaanidele. Lõpptulemusena abikaasa läks uunikumide suverallile, mis toimus Lõuna-Eesti käänulistel teedel, tütar Viru Folgile ja mina jäin poistega koju. Kuna aga külas, kus veetsin suure osa oma lapsepõlvest, toimus küla päev, siis läksin poistega sinna. Väga tore oli näha vanu tuttavaid ja nendega ühiselt aega veeta.
Abikaasa tegi ühel päeval meeldiva üllatuse ja viis mind õhtul välja. Kuna ta mul suur vanatehnikahuviline, siis võtsime osa vanatehnika lustisõidust, mis kulges Nõmmelt Rotermanni kvartalisse. Oli mõnus ja soe õhtupoolik ning pärast väikest ekskursiooni Rotermanni kvartalis jalutasime veel Tallinna vanalinnas ja vaatasime-puudutasime ka tuledes säravat vabadusesammast.
Ja siis need EasyTone treeningjalatsid — tõesti mugavad ja pehmed! Ma käin nendega peaaegu igal pool, kus vähegi võimalik. Ise ei saa küll aru, et mingi lisaefekti annavad, aga ehk kuu-paari pärast võib juba konkreetsemaid tulemusi näha. Elame-näeme. Aga seniks olen tubli edasi ja jätkan teed kergema elu poole.
