Naistekaga Kaalust Alla: Riina käis toitumisnõustaja juures mõõtmas ja kaalumas
“Toitumisnõustaja Kajaga oli meil meeldiv kokkusaamine. Rääkisin, kuidas mul nädal aega läinud on, ta uuris minu täidetud toidupäevikut ning mõõtsime mu üle. Ametlike mõõtmiste tulemusteks koos saime kaaluks 93,9 kg ja vööümbermõõt oli 97cm. Kurb, aga tõsi.
Kaja palus täita mul mõned testid ja andis osa kojugi kaasa. Teste me teeme veel ning tema hiljem analüüsib neid ja saab siis mingi ettekujutuse minu mõtetest ja meeleseisunditest. Esimese kohtumise lõpus andis ta mulle paar soovitust, mida võiksin alates sellest hetkest täitma hakata. Kuna armastan piimatooteid, siis võiksin tarbida võimalikult lahjasid tooteid ning toiduportsjonid tuleb väiksemaks teha.
Poes käimine võtab nüüd ikka tunduvalt rohkem aega. Kuigi enne vaatasin ka vahest, et mitu kcal mingi toode sisaldab või kui palju on selles suhkrut või rasvu. Aga nüüd vaatan ja loen iga toote pakendit ja kui on valida, siis võtan kõige madalama kalorsusega toote. Ja neid produkte, milledele ei ole peale kirjutatud, palju on selle toiteväärtus( neid ikka on), siis jäävadki need minust sinna poodi.
Toidupäevikut täidan korralikult — kõik, mis suhu panen, läheb enne kaalu pealt läbi. Olen teadlikult end tagasi hoidnud ning söönud natuke vähem kaloreid kui norm ette näeb. Järgmine nädal saan jälle Kajaga kokku ja eks siis paistab, kas oli tark tegu või mitte oma söömist piirata. Ega mul sellist suurt näljatunnet ei ole, aga vahel ikka tuleb isu „millegi hea” järele ning siis annan endale aru, et tegelikult ma ju ei vaja seda toitu hetkel.
Käisin ükspäev sünnipäeval. Laud nagu ikka — kartul, kapsas, seliha, heeringas, täidetud munad jne. Lõuna läks sujuvalt üle õhtusöögiks, vahepeal laua tagant tõusmata. Proovisin siis süüa nii, et „hundid söönud, lambad terved”. Aga kus sa sellega! Koju jõudes panin kõik söödud toidukogused enam- vähem kirja ja tulemus oligi käes. Kui lõuna- ja õhtusöögiks on mulle ette nähtud mõlemal korral 470kcal, siis mina ületasin lõunasöögi umbes 200kcal ja õhtusöögi 600kcal võrra. Ja kuna seal laua taga istudes midagi füüsilist ka ei tee, siis selle päeva kalorite norm sai ületatud mõnekümne protsendi võrra. Aga loodan, et see üks päev pea pooleteise nädala kohta ei riku minu plaane ära. Järgmine päev olin jälle tubli — sõin rahulikult ja tegin sporti.
See, et mina olen nüüd nõuks võtnud oma kaalu normi saada ja kaunim välja näha, ei ole oluliselt muutnud minu teiste pereliikmete toidulauda. Keedan ja küpsetan ikka endiselt, aga söön neid toite vähem, suurendan ainult salatikogust. Endale teen aeg-ajalt mõne eraldi toidu (lahja kapsasupi või mingi juurikapaja) ning sellest jätkub mulle paariks päevaks. Ja ega minu pere köögivilju väga armasta, eriti veel siis, kui neid on kuumtöödeldud.
Toitumispäeviku täitmine on neis kõigis natuke huvi tekitanud. Suurem poiss tahab igal võimalusel ise minu päevikusse sissekandeid teha, öelgu ma ainult kogus. Ning küsib veel, et ega ma ei taha just nüüd klaasi vett juua. Samas on see päris tore, sest vee joomine läheb mul endiselt meelest ära. Kuna mu abikaasa tegeleb haljastusega, siis ilusate ilmadega teda enamjaolt kodus ei ole. Vahest ikka küsib, et kuidas läheb ja palju kaalu numbrid näitavad. Aga ega ma talle enne oma kaalu ei ütle, kui olen kergem kui temaJ.
Õhtul jälle trenni. Pilates meeldib mulle väga. Seal on kohe hea käia kui treener on tore ja meeldiv! Iga kord pärast treeningut tunnen end suurepäraselt — keha ja vaim on saanud jälle meeldiva kosutuse.”
