Kahe nädalaga on kaalukaotust 700 grammi ja keskkohalt taandunud järjekordsed 2 sentimeetrit. Nüüd siis maikuu kespaigast kuni tänaseni olen kergemaks saanud 13 kg võrra! Olen saanud väga palju kiidusõnu nii oma välimuse kui ka tubliduse kohta. Ja mis võiks olla naisterahva jaoks parim motivaator kui üks ilus sõna tema väljanägemise kohta!
Nautige päikest, seda natukestki, mida sügis meile näitab!
Toitumisnõustaja Kaja Maantoa kommentaar:
Möödas taas vaid 2 nädalat, kuid Riina on jällegi muutunud ja see kajastub nii tema hoiakus kui välimuses. Ning juba tema rõõmsast meelest võin järeldada, et ta on seekord olnud tubli, jälginud korralikult toitumist ja olnud aktiivne. Ka numbrid räägivad sama.
Seekord vaatame alustuseks hoopis tema pilte, siis kui alustasime ja neid, mis tehtud vaid mõned päevad tagasi. Ta teatab uhkusega, et ühel neist on ta kleidiga, mille lukk juba mõnda aega kinni ei läinud, kuid nüüd istub ta selga nagu valatult. Pildid on väga head motivaatorid juhuks, kui vahel võib tunduda, et kaalulangus polegi nii suur ja võiks kahaneda palju kiiremini. Tegelikult, kui võrrelda “enne” ja “pärast” pilte, siis on ainus, mida tundma peab, heameel ja uhkus enese üle. Ka võib kasutada nippi, et panna endast pilt külmikule, kui kaalulangetamist alustad. Igal korral, kui sead sammud külmiku poole, vaatad sa endale vastu ning kui pole soovi endisesse kaalu tagasi naasta, võib jääda nii mõnigi maiustus külmkapiriiulile.
Koos vaatasime üle Riina toitumispäeviku ja nagu ka eelmisel korral, kirjutasime eraldi välja kõik päevad, kui ta oli tubli olnud ja tõime eraldi välja toidud/toiduained, mida tasuks vältida või asendada lahjemaga. Kui eelmisel korral tuli “tublisid” päevi vaid üks, siis seekord oli pilt sootuks teine. Seda soovitaksin ka kõigile teistele, kes soovivad kaalu langetada. Kui pole viitsimist/tahet toitumispäevikut pidada, kirjutada üles iga päev vaid nn “patustamised” (kommid, koogikesed, kartulikrõpsud jne) — ühesõnaga kõik, mis ei kuulu tervisliku toitumise nimekirja. Kõike üles märkides võime eneselegi üllatuseks tõdeda, et tunne, et me praktiliselt ju midagi ei söö, aga kaal ikka ei lange, leiab lahenduse just sel moel.
