Me polnud Kaaluabi toitumisnõustaja Kajaga kohtunud juba kolm nädalat ja seda suurem oli meie rõõm, et olen iseseisvalt hästi hakkama saanud. Ta vaatas üle minu toidupäeviku ning ka seekord leidis Kaja sealt mõne toiduaine, mille võiks vabalt asendada palju tervislikuma roaga. Kaja on endiselt ka mures selle pärast, et ma ei söö aeg-ajalt oma kaloreid täis, või kui söön, siis vahest valesid asju. Näiteks ühel päeval söödud moonisai ja 30g tumedat šokolaadi andsid kokku 451 kcal, mis on pea 1/3 minu päevasest kalorivajadusest. Ja selleks, et ei tekiks nn. õgimisperioode, siis pean oma kalorid täis saama „heade kalorite“ arvelt. Aga muidu olen ikka rohkem tubli olnud.

Neljapäeviti on mul endiselt treeningpäevad Viimsi Tervis Spa-s treener Kersti juhendamisel. Paar viimast korda on Kersti teinud mulle väga korralikud treeningkavad, et tunni lõpuks võtab jala natsa töntsiks ning vahel on ka järgmisel päeval tunda, et eelmisel päeval on saadud pisut „müratud“. Ja alati pärast trenni luban endale mõnusa äraolemise spa lõõgastavates saunades-basseinides.

Kaneeli lisamine minu menüüsse (et katsetada, kas pärsib magusavajadust), on läinud aia taha. Vahel, kui meelde tuleb, siis on juba enamus toidust söödud või joogist joodud. Ja mõned päevad tagasi sai kodus kaneel üldse otsa ning kui poodi satun, ei tule meelde seda osta. Aga eile ostsin kaneeli ja ka ingverit ning püüan neid aineid oma toiduvalikusse rohkem sokutada. Tahaks tõesti loota, et on vahendeid ja meetodeid, et suudaksin oma magusa (just kommide, kookide, pirukate, vahvlite, küpsiste) söömist taltsutada ja korralikult ohjes hoida.

Kui oleksin teadnud, et minu väiksem poeg kolme kuu jooksul viis korda nohus-köhas on, poleks ma vist nii ruttu tööle naasnud. Aga õnneks käin poole kohaga tööl ning abikaasa saab poisiga koju jääda, kui minul juhtub tööpäev olema. Ja mõnikord, kui ikka väga vaja, siis aitavad ka sõrannad hädast välja. Kahju on lapsest, kui ta haige on. Ei saa ta siis õues ega lasteaias käia. Talle väga meeldib teiste lastega mängida ja koduaias meeldib talle oma kolmerattalisega ringi jalutada, sest sellele väntamise süsteemile pole ta veel täpselt pihta saanud. Mõnikord ikka paneb jalad pedaalidele ja püüab vändata, aga liikuma hakkab ratas siis tagurpidi. Aga küll ta õpib!

Tänase seisuga olen oma suured riided osa laiali jaganud ja mõned ära müünud. Sellega tahan endale selgeks teha, et tagasiteed enam pole. Kui olen siiani tubli olnud, siis pean saama ka edaspidi oma kaalu kontrolli all hoidmisega hakkama. Ja ma ka saan, loodetavasti!