Naistekaga Kaalust Alla: Riinat ei tunne enam äragi!
Nädal niuhti möödas! Olen olnud natuke nirum sööja kui tavaliselt. Ei viitsi enam asju kirja panna, puuduvad kindlad söögikorrad kuna isu ei ole eriti, tuju on selline nii ja naa. Energiat ei ole ja üldse kuidagi uimane olemine. Juba pea nädal mõlgutan mõtet, et peaks kõhulihaseid treenima hakkama, aga no ei tule vaimu pääle! Ja siis ma mõtlen, et homme ka ju päev. Aga see homme pole veel siiani kätte jõudnud…
Hoolimata isutusest on selle nädala söök number üks vaieldamatult ja konkurentsitult olnud arbuus. Seda jagub igasse päeva ja peaaegu igasse söögikorda. No küll see arbuus on hea- magus ja mahlane! Sealt saan ma piisvalt vedelikke ja oma magusavajadused rahuldatud. Joon eelmise nädalaga võrreldes vähem vett, aga ka magusaisu on tunduvalt väiksemaks jäänud. Õieti ei mäletagi, millal viimati magusat sõin, peale arbuusi muidugi.
Laupäeval käisin sõbranna sünnipäeval. Sõitsin sinna rongiga. Ma pole üle 20 aasta rongiga sõitnud! Ega suurt midagi muutunud olnudki. Sõit siis Tallinnast Tartusse ja tagasi. Sõbranna kutsus külalised Ahja jõele kanuutama. 2,5 tundi korralikus tempos kanuusõitu võrdub väga tubli treeninguga. Ilm oli suurepärane ja vaade veel suurepärasem! Pärast sõitu parkisime end Kiidjärve äärde väikesele mugavale muruplatsile. Grillisime, käisin saunas ja järvevees mõnulemas. Sõin grillitud liha, värskeid köögivilju, singipirukat ja jõin veini. Oli selline mõnus õhtu meeldiva väikese seltskonnaga väga kaunis kohas.
Kaks päeva tegin oma riietekapis suurpuhastust. Panin kõrvale need riided, mis suured ja need, mida pole ammu kandnud või mis enam üldse ei meeldi. Päris palju ruumi tekkis juurde. Ja nii hea tunne on, et ei pea nii suuri riideid enam selga panema.
Kolmapäeval sai väike poja 2-aastaseks. Tegin sel puhul ühe tordi. Palusin abikaasal poest tuua biskviitpõhja, aga kuna “selles poes ei olnud“( tema lemmikväljend, kui ta midagi unustab), siis pidin ise esimest korda selle küpsetama. Retseptis siis 6 muna, 6 spl suhkurt ja 6 spl jahu. Ja sain hakkama väga korraliku tordipõhjaga, mis ei vajunudki kokku nagu algul kartsin. Lõikasin biskviidi pooleks, vahele määrisin enda keedetud punasesõstrasiirupilt riisutud vahu ja natuke elatiiniga segatud maasikajogurtit. Panin vormi ja kallasin peale rohkema želatiiniga segatud ahjuõuna jogurti. Külmikusse ja paari-kolme tunni pärast täiesti valmis. Kaunistasin aiast korjatud vaarikate ja mustsõstardega. Maitses kõigile ja sain ka mõned kiidusõnad. Seda torti on võimalik veel väiksema kalorisisaldusega teha, aga seekord tegin sellise.
