“Sellel vihmasel sügispäeval kirjutan ma teile ühest päikeselisest sõbrannast — Riinast. Meie siiras ja tore tutvus ulatub mägede taha ning kehamassiindeks ei ole siin kunagi mingit rolli mänginud. Jah, tõsi, minul ei ole siin jagada kogemust kaaluga võitlemisel… ehkki eks ka mina olen oma kaalu üle virisemiseks põhjust leidnud, kuid mida aeg edasi, seda vähem vingumist ette tuleb.

Kuulsin Delfi projektist ja see, et Riina sinna kandideeris, tegi mulle vaid siirast rõõmu. Lõpuks oli jõudnud kätte SEE AEG! Ikka varemgi olime tabanud end vestlemast teemadel: ma olen paks, mulle ei lähe midagi selga jne. Lihtne on ju öelda, et tee siis midagi, aga iga kord jõudsime ikka ühte ja samasse punkti: „No ei tule vaimu pääle“ Aga no, mis seal siis ikka, igal asjal on ju oma aeg.

Riina on olnud läbi aegade sportlik tüdruk ja ülearu laisklemises teda küll süüdistada ei saa. Pigem on probleem peidus valedes söömisharjumustes ja see ei ole uudis ei mulle ega talle. Varem, kui talle külla läksin, pakkus ta mulle kohvi kõrvale alati kapis leiduvat head ja paremat, milleks olid siis erinevad küpsised, vahvlid, kommid ja muu säärane kraam, mille valik minu kodus ei küüni kunagi ligilähedalegi, sest pole lihtsalt harjumust neid ostagi. Nüüdseks on see kõik ajalugu, sest Riinal on kodus puhumas sootuks teised tuuled. Mul on hea meel, et Riina leidis endas julgust võtta vastu Delfi üleskutse saledama ja rõõmsama elu poole. Mulle Kaaluabi idee meeldib, sest see ei ole järjekordne näljalaager, kus püütakse lühikese ajaga tulemuseni jõuda ja siis vaata ise, kuidas edasi hakkama saad, vaid pigem pikaajaline võõrutusprogramm halbade harjumuste küüsist paremate valikute poole.

Ilmselgelt on iga uus algus raske, aga kui sisimas ollakse küps tegema asju õigetel alustel ning toetamas on hulk toredaid sõpru, siis vast pole miski ületamatu. Riina osalemine kaaluabi.ee-s on andnud innustust ka mitmetele sõbrannadele oma senised toitumisharjumused üle vaadata ning tekkinud on tugev üksteise tegemistele kaasa elav rühmitus. Kindel on, et Riina on õppinud toitu nautima ja mõnu tundma igast suutäiest. Ta on mind alati uskumatu näoga vaadanud, kuidas olen ma võimeline šokolaaditükki suus lutsutama, kuni see tilgatuks sulab või vahvlikommi ükspulki näppude vahel kiht-kihilt paljaks koorides minuteid veetma. Hiljuti teatas ta mulle, et on selle triki ära õppinud! Mina arvan, et pool võitu kaaluteemal on siin juba saavutatud. Inimesel on kiusatus naudingute järele ja neid tulebki enesele pakkuda, aga targalt.

Sõbrannadega oleme me uhked Riina saavutuste üle. Seda on ta ka ise ja peabki olema! Selles, et sellist kannapööret oli tema ellu vaja, pole mingit kahtlustki, seda reedab juba kaugelt rõõmus ja särtsakas elulust ning rõõsa jume tema põskedel. Tervele ilmale ei saa meeldida ja ei peagi, aga meeldige iseendale! Riina on oma tee leidnud ja me hoiame tal kõvasti käest, et see kõik jätkuks.”