Naistekaga Kaalust Alla: tänu treeningutele ja õigele toidule on Riina terve kui purikas

Tean, et sõnal on suur jõud ja väljaöeldu võib teistpidi tagasi tulla. Aga mis siis, mõtteid niikuinii mõlgutan sellel teemal. Ja teemaks on tervis. Kui ma nüüd tagantjärele mõtlen, siis olen ma iga aasta septembrikuus tavaliselt haige olnud. Selles mõttes, et väike palavik, kole köha ja veel koledam nohu. Nohu ikka selline, et isegi maitsemeel ei tööta ning lõhnameelest rääkimata. Aga sel aastal olen siiamaani olnud terve nagu purikas.

Välja arvatud lihasvalud ja mõnikord suur väsimus. Ise arvan, et ehk on see minu korraliku toitumise ja liigutamise tulemus? Organism on karastunud ning ei ole nii vastuvõtlik igalegi pisemale haigustekitajatele. Loogiliselt peaks see ju nii olema? Samas olen veel mõelnud, et tahaks haige olla, et siis saan puhata (loe: mitte midagi teha) ning alati pärast haigust olen jälle energiast tulvil. Toitumisnõustaja Kaja ja treener Kersti laitsid minu uitmõtte kohe maha. Ei tohi nii mõelda! Sest haigus on haigus ja see kurnab organismi ikka korralikult ära. Püüan nüüd enam seda mõtet mitte mõelda — kõik.

Mulle endale tundub, et ma olen oma seisakust üle saanud. Meeled on erksamad, energiat on rohkem ning suur söögiisu on ka taandunud. Kehakaalu kohta ei oska midagi öelda (kodus kaalul patareid tühjad, uusi ei osta!), aga loodan, et hakkab seegi alanema. Nii väga tahaks kaalul näha esimese numbrina 7-t. Vahekaalumine toimub mul Kersti juures. Me alati pärast trenni mõõdame ja kaalume mind üle ning siis on ka näha, kas on muudatusi. Täna ongi treening Kersti juhendamise ning juba põnevusega ootan, mis tal plaanis. Eelmine nädal tegime bosu trenni. Ma polnud enne seda teinud ning oli tõesti tuju tõstev ja väga väsitav. Arvasin, et järgmisel päeval jalad kindlasti valutavad, aga ei midagi! Nii et võin öelda, et olen juba päris hästi treenitud tüdruk!

Väiksem poja on nüüd 2 kuud lasteaias käinud ja kolmandat korda haige - nohu, köha, palavik. Käisime ka arsti juures, aga ei ole nii halvasti, et peaks antibiootikume tarvitama hakkama. Püüan koduste vahenditega tema tervist parandada. Beebina ta oli mul ikka rohkem terve kui haige ja lootsin, et lasteaias probleeme ei tule, aga seal ju kõik pisikud liiguvad ringi ning mõni neist ka minu poja külge end haagib. Õnneks saan oma tööd kodus teha ning tööandja ei pea selle pärast kannatama. Kuid poisile väga meeldib lasteaias käia ning ikka iga päev (ka puhkepäevadel) mainib lasteaeda.

Naistekaga Kaalust Alla projekti lõpuni jäänud nüüd pea kolm nädalat ning tulemused on täitsa head. Pole küll nii head kui lootsin, et langetan 20kg, aga kui lõpp päris käes, siis teen korraliku ülevaate sellest, kuidas oli seis alguses ja kuidas lõpus. Tegelikult olen juba praegu endaga rahul ja see on peamine.

Ärge unustage nädalavahetusel kella keerata!