Rattasõit sobib kõikidele, kes hoiavad rattal tasakaalu ja tunnevad liikluseeskirju. Sellel ei ole ealisi ega vanuselisi piiranguid. See sobib ka ülekaalulistele või nendele, kellel on probleeme liigestega.

Kui sõidad igapäevaselt rattaga ja läbid mitukümmend kilomeetrit, siis ei olegi tingimata vaja mõelda igapäevastele eraldi trennidele. Rattasõit ise on juba trenni eest. Vahelduse mõttes võiksid aga lisaks teha näiteks hommikuvõimlemist, käia jõusaalis või vahetada mõnel päeval rattasõidu rulluiskude või jooksmise vastu.

Rattaga saab sõita mitut moodi — võib rahulikult ja aeglaselt kulgeda, ent võib ka arendada kõva koormust, mis põletab palju rohkem kaloreid ja treenib lihaseid.

Rattasõit pole kasulik ainult füüsisele, vaid see parandab ka aju tööd. Teame ju kõik, et sporti tehes muutuvad mõtted klaarimaks ja paljud peas keerlevad argiprobleemid leiavad trenni ajal justkui iseenesest lahenduse. Kui oled väsinud või uimane, siis ära heida töölt koju jõudes magama, vaid mine hoopis rattaga sõitma. Ka pooletunnine rattaring värskes õhus muudab väsinud pea palju erksamaks.