Õunafiguurist lahti
“Kuidas sa stressi maandad?” tahab personaaltreener Gert Koovit teada. “Kas teed sporti?”
“Olen oma elus nii pikalt professionaalsel tasemel sporti teinud, et stressi maandamiseks ma seda ei kasuta. Ma teen trenni siis, kui on pingevaba ja hea periood. Ma isegi ei mõista neid inimesi, kes stressi jõusaalis maandavad. Kui mul on stress, siis ma söön, õhtu läbi,” kõlab Inna julge ülestunnistus.
Südametöö testi tulemused panevad Gerdi silmi pööritama, sest ta pole tuhandetest testijatest ühelgi näinud nii sirget ja ühtlast pulsisagedusjoont. See tähendab, et Inna südame ja keha koostöö on ülihea, ka südame taastumise aeg näitab tippvormi. Pole ka ime, sest kui kõik tippsportlasena läbitud trenni- ja võistlustunnid kokku arvata ning ühtlaselt eluaastate vahel ära jaotada, annaks see paar-kolm iganädalast treenimistundi.
“Senise harva ja hüpliku trenniga oled suutnud oma kehas alal hoida teadmist, kuidas koormustega toime tulla. Viimane aeg on hakata seda suurepärast sportlikku vormi hoidma, et baas ära ei kaoks,” kommenteerib treener. “Esimesed ohumärgid on ju olemas: stressi tagajärjel korra kõrgemaks hüppav vererõhk ning vöökohta kogunev polster.”
Inna kehakaal pole suur, kuid Gerdi väitel on keha koostis vale, sest lihaste arvel on kogunenud mõni kilo rohkem rasva. “Sinu puhul on asi suhteliselt hõlbus: lihased tuleb lihtsalt üles äratada ning õpetada neile uuesti energia kulutamist ja toonusesse minekut. Selleks sobib kõige paremini kõndimistrenn koos jõusaaliharjutustega. Põhirõhu paneme vöökoha- ja ülaseljaharjutustele ning venitustele. Nendega saab vormida taljet ja vähendada õlapingeid. Venitusharjutused on sama olulised kui jõusaaliharjutused, kuid venitusi tuleb teha alati alles pärast jõusaali. Stressi hakkad maandama aga kõndimisega.”
“Kõndimine mulle meeldib. Olen talvel isegi vahel tund aega ringi kõndinud, kuid kehakaalu see küll langetanud pole,” seletab Inna.
“Kõndimistrenn olgu regulaarne: vähemalt kaks korda nädalas, parajas tempos ja mitte vähem kui pool tundi korraga. Muidu saad õhtuks vaid parema söögiisu,” ütleb seepeale Gert. “Vaata kui tark poiss!” hüüatab Inna, sest treener on jutuga tabanud just õigesse kohta.
Inna söömisharjumused on sellised, mille kohta Gert naljaga pooleks ütleb, et asjal on üks suur pluss — hullemaks enam minna ei saa. Iga muudatus on vaid samm paremuse poole. Hommikuti Inna enamasti mitte midagi ei söö, lõunaks valib selle, mida toitlustusettevõtetes parajasti pakutakse. Alates kella seitsmest kuni magamaminekuni näksib Inna pidevalt: mida rohkem stressis ta on, seda rohkem sööb.
“Minu lemmikud on võileivad, eranditult juustuga. Ka magus meeldib mulle, eriti valgest jahust küpsetatud asjad,” seab Inna leebemat menüüd koostava Gerdi oma puhtsüdamliku ülestunnistusega raske katsumuse ette.
“Sa sööd ju sisuliselt vaid poolteist korda päevas. Nii harva söömise juures on ainevahetus väga aeglane ning kehakaalul ei jäägi muud üle kui tõusta. Hommikusöök tuleb kohustuslikuks teha,” otsustab treener. Inna on sellega nõus. Hommikusöögiks sobib hästi puder, vältida tuleb vaid riisi- ja mannaputru. Et nälg liiga kiiresti peale ei tuleks, tasuks pudru kõrvale valgurikast jogurtit või kodujuustu süüa. Lisaks peab Inna kindlasti mitu korda päevas vahepalasid võtma. Seda eriti just enne õhtusööki, et oleks kergem rammusast ja suurest õhtusest kõhutäiest loobuda.
“Kas ma kohvi ikka võin juua?”
“Joo terviseks,” ei tee Gert takistusi.
“Aga kui mul magusaisu peale tuleb?” tahab maiasmokk teada.
“Siis lõikad õunaseibe ning määrid neile jogurtit peale,” õpetab Gert.
“Nalja teed! Ma ei saa niimoodi mitte mingil juhul oma magusaisust lahti,” seab Inna Gerdi taas raske ülesande ette. Gert on harjunud leidma mooduseid, et kirik oleks keset küla: elustiil oleks tervislikum ning klient jääks rahule. Ta pakub välja kompromissvariandi: “Maiusta siis, aga mitte igal õhtul ega liiga pikalt.”
ÜLASELJA VENITUSHARJUTUS
Istu, jalad vabalt ette sirutatud, põlved veidi kõverdatud. Haara käega väljastpoolt vastasjala pöiast, teine käsi toetub tasakaalu hoidmiseks peopesaga põrandale. Venitus on seda tugevam, mida rohkem jalga sirutad. Hoia venitusasendit paarkümmend sekundit. Harjutust võid mitu korda korrata.
Nädala treening
E — kõndimine 30–60 minutit
K — jõusaal
R — kõndimine 30–60 minutit
Kõndimist alusta 30 minutist ning lisa iga kahe nädala järel 5 minutit, kuni jõuad 60 minutini. Seejärel võid mõne nädala pärast alustada sauakõndi. Esialgu 30 minutit, iga paari nädala järel 5 minuti võrra kauem.
Tihedamini söömise graafik
