Paksu ülestunnistus: spordiklubi piitspeenikesed mõrrad on võtnud igasuguse trenni-isu

Lugesin eile Cosmost, et naised ei julge spordiklubis treenida, sest häbenevad oma keha. Need, kes räägivad, et spordiklubid ongi mõeldud inimestele, kes tahavad end vormi ajada, pole vist ise elu sees jalgagi sinna tõstnud. Minusuguseid vaalu, kes tegelikult trenni vajaksid, sinna ei oodata, teretulnud ja aktsepteeritud on vaid piitspeened, laitmatu figuuri ja erinevate võltslisanditega kaunistatud tütarlapsed.

Need nimetatud tütarlapsed, kel alati seljas kõige uuemad trenniriided, ei varja oma põlgust minusuguste rasvamagude vastu. Ma olen saanud sõimata, sest võtan garderoobis liiga palju ruumi. Pärast trenni hoidsid ükskord mingid preilid demonstratiivselt nina kinni, kui neist möödusin. Muidugi ma higistan, aga peened preilnad loomulikult mitte! Duši all end pestes olen kuulnud kommentaare ja itsitamist oma kehakaalu ja suurte rindade kohta. Trennis venitusharjutusi tehes irvitasid pealaest jalatallani Nike`isse riietatud plikad mu dressipükste üle. Valju häälega. Ahjaa, ma olin ka ainuke paks selles klubis. Rohkem ülekaalulisi või isegi keskmisest suurema kondiga naisi ma ei näinud.

Ma olen harjunud sellega, et inimesed mu kehakaalu kommenteerivad, see käib mu igapäeva juurde. Kuid ma arvasin, et kuna ma peenikestele paksuna ei sobi, oleks siis ehk viimane aeg end käsile võtta ja trenni abil natuke kilosid kaotada. Arvasin millegipärast, et spordiklubis ollakse minusuguste vaaladega harjunud ja toetatakse mu pingutusi. Tegelikult ilmselgelt on kõige viimane koht paksudel treenimiseks spordiklubi.

Klubide ustele võiksite siis juba kohe ära kirjutada, et oodatud on ainult ideaalfiguuriga beibed, soovitavalt viimase hooaja spordiriietes ja ripsmepikendustega. Paksudele võiksite soovitada kaasa osta kõrvatropid ja silmaklapid, et kaastreenijate alandusi ja hävitavaid pilke mitte märgata.