Rasv — kuidas see tekib ja miks seda tegelikult meie kehale vaja on?

 (4)
Rasv — kuidas see tekib ja miks seda tegelikult meie kehale vaja on?
Foto: Alexander Krivitskiy/Pexels

Sõnad „rasv“, „rasvkude“, „rasvamass“ ei jäta meist vast kedagi külmaks. Võib-olla on mõnel eluperioodil teema aktuaalsem kui teisel, kuid võib öelda, et rasvateema kirgi kütab küll. Kuid mis see rasv täpsemalt on, kuidas tekib ja miks on seda vaja?

„Rasv on kude, nagu iga teinegi. Rasvkoel on oluline kaitsefunktsioon naha all ja organite ümber, samuti termoregulatsioonis ja -isolatsioonis. Naistel mängib rasvkude olulist rolli ka östrogeeni tootmisel, mistõttu ei saa öelda, et rasv on midagi, millest tuleks ilmtingimata vabaneda,“ räägib lipolaseriteenust pakkuva Sinusalong.ee asutaja Janika Koch-Mäe.

Varuainena on just rasva inimkehas kõige rohkem. Kui süsivesikuid on glükogeenina maksas ja lihastes 2000 kalori jagu, siis energiat depoorasvana võib keskmise meesterahva kehas olla üle 100 000 kalori. Energia, mida me päeva jooksul kulutada ei suuda, pannakse tallele just rasvamassi, mille tulemusel kaal tõuseb ja kehakuju muutub.

Teadlased on leidnud, et inimkehas on kolme tüüpi rasva:

  • valge, mis on seotud energia ladustamisega (valge rasvkoega seostatakse ka erinevate hormoonide, sh leptiini, adiponektiini, adipsiini tootmist, mis mõjutavad nälga ja küllastustunnet, insuliinitundlikkust ja -sekretsiooni)
  • pruun, mille ülesandeks on toota sooja ning mida seostatakse kaitsega hüpotermia, rasvumise ja 2. tüübi diabeedi vastu
  • beež, mis on pruunide rasvarakkude sarnane, toodab soojust ja mõjub soodsalt kehakaalule, muutudes energiat põletavateks rasvarakkudeks
Seotud lood:

On leitud, et just beežide rasvarakkude tekkimisel mängivad rolli mitmed asjad. Näiteks tekib treeningu käigus hormoon nimega irisiin, mis mõjutab soodsalt rasvkudet, tekitades juurde beeže rasvarakke, ja pakub kaitset 2. tüübi diabeedi vastu. Külma käes viibides toimub valgete rasvarakkude muundamine beežideks rakkudeks, mis põletavad energiat. Ka mentool mõjutab valgete rasvarakkude muutumist beežideks. Paljud mähised ja kreemid sisaldavad mentooli, mis võiks pikas perspektiivis rasvade põletamist mõjutada. „Mõjub ka tšilli, mida kasutatakse samuti erinevates mähistes, kreemides ja toidulisandina,“ sõnab Koch-Mäe.

Kuidas seda veel mõjutada?

Rasvkudet saab ka mõjutada erinevate masinaprotseduuridega. Lipolaser kasutab nõrka laserit, mis paneb rasvarakud tühjenema ja rasvast vabanema. Protseduuriga saab mõjutada just probleemseid piirkondi, asetades laserpadjad täpselt sinna, kuhu vaja. Liigsest rasvast ja mürkainetest krobeliseks muutunud nahka ja ladestunud rasvakogumeid aitab mehaaniliselt töödelda ka LPG-vaakummassaaž, mis parandab lümfidrenaaži, intensiivistab kudedes ainevahetust, silub ja trimmib nahka ning parandab elastiini- ja kollageenitootmist.