Raudsed tõed trenni kasulikkusest
Läänemaailmas seisab oma tervise eest hoolitsemine eluväärtuste hindamisskaalal teisel kohal materiaalse staatuse järel. Meil on pilt kahjuks hoopis teistsugune ning on viimane aeg midagi ette võtta.
Kuid rumal organism ei mõista oma õnne — ta hakkab kõigest jõust vastu, andes mõista, et on ebainimlikult väsinud, et pole täna just kõige paremas vormis ning et ta tahab üldse rasvu tagavaraks koguda, mitte aga neid põletada…
Kui teid järjekordne laiskusehoog tabab, sulgege silmad, tõmmake kopsud õhku täis ning lugege endamisi üles kõik plussid, mida treening teile annab. Pärast seda viivad jalad teid iseenesest sportima.
Sportimise seitse plussi
1. PIKAEALISUS
Teadlased on arvamusel, et organismi vastupidavuse varud on arvestatud vähemalt 120 aastaks. Mõned bioloogid väidavad koguni, et võiksime üldse kaks korda kauem elada, kui poleks seda ühte „aga” — nimelt vananemise mehhanisme, mis tänapäeva inimesel lülituvad töösse palju varem kui ette nähtud.
Üks peamisi faktoreid, mis lülitab sisse enneaegse taandarengu, on vähene liikumine. Kuni oleme noored ja terved, peavad meie lihased aktiivselt töötama — selline on looduse seadus. Istuvat eluviisi tõlgendab keha kui signaali sügava sisemise heaolu puudumisest.
Organism ei suuda aru saada, et istute ööpäevaringselt oma töölaua taga, mitte näiteks ratastoolis, ning et teie musklid on tegevusetud töö pärast, mitte aga totaalse nõtruse tõttu. Pole liikumist, pole elu: rakkudes lülitub automaatselt sisse kiirendatud enesehävingu geneetiline programm ning te hakkate asja eest, teist takka närbuma. Regulaarne treening annab aga mõistmatutele sisemistele süsteemidele teada, et olete alles noor ning täis jõudu, tähendab — on veel vara mõelda vanadusele.
2. ANTISTRESS
Närvipinge on kaasaegse tsivilisatsiooni nuhtlus. Et sellest pääseda, tuleks kolida asustamata saarele või langeda koomasse. Piisab, kui kuulete läbi hommikuse une äratuskella helinat ning tuletate meelde lahendamist vajavate asjade lõputut karuselli, ning juba hakkavadki veres tööle stressihormoonid.
On vaid üks viis nende mõju neutraliseerimiseks — tuleb lihastele korralikult tööd anda. Töötavad lihased toodavad piimhapet, mis laiendab stressihormoonide poolt kokku surutud veresooni, samuti väheneb koormus südamele.
Lisaks sünteesib aju füüsilise koormuse ajal rõõmu- ja õnnehormoone — endorfiine. Need aitavad lõdvestuda ning kiiresti stressi maandada. Läksid kallimaga riidu? Lasti töölt lahti? Ajasid ketšupit oma uue kleidi peale? Viska kõik nurka ning jooksuga spordisaali: 30 minutit aeroobikat — ja ei mingit stressi!
3. HEA AINEVAHETUS
Viimastel aastatel on maailmas sagenenud metaboolse sündroomi nähud. Kogu maailma teadlaste — kardioloogide, endokrinoloogide, terapeutide, günekoloogide, onkoloogide tähelepanu on suunatud sellele salakavalale sündroomile.
Organismi rakud ja koed on täitunud rasvaga, millest viimane isoleerib nende retseptorid insuliini mõjust — otsekui asfalt maanteel takistab autokummide kokkupuudet maaga. Kui insuliin organismis oma tegevuse lõpetab, hakkab rasv täiesti kontrollimatult ladestuma nahaalusesse sidekoesse: te võtate kiiresti kaalus juurde ning ei suuda sellest kuidagi vabaneda. Eks ole tuttav pilt?
Vormi kaotanud figuur on sellises olukorras vaid pool õnnetust. Metaboolne sündroom tõstab mitmekordselt riski haigestuda II tüübi suhkruhaigusesse, kusjuures üldsegi mitte küpses eas nagu seda tavaliselt juhtub, vaid juba üpris noorelt. Teadlased edastavad meile õnneks ka lootustandva uudise: et end selle ohu eest kaitsta, piisab 2,5 tunnisest intensiivsest füüsilisest koormusest nädalas.
4. TUGEVAD LUUD JA HAMBAD
Isegi absoluutselt terve inimene hakkab pärast 30-35 eluaastat kaotama luude massist, kusjuures naistel toimub see protsess neli korda kiiremini kui meestel (naistel — 4%, meestel — 1% aastas).
Kui ühel või teisel põhjusel „kõhnub” teie skelett rohkem kui 5%, muutuvad luud hapraks — hakkab arenema osteoporoos. Selle tagajärjel halveneb rüht ning tekivad kergesti luumurrud.
Viimasel ajal on haigus ilmselgelt noorenenud. 40-ks eluaastaks, vahel ka varem, kaotavad mõned meie hulgast kuni 40% luukoest!
Et seda ei juhtuks, soovitavad arstid süüa rohkem kohupiima ja jogurtit, anda nahale sagedamini päikest, võtta D-vitamiini koos kaltsiumi ja fosforiga. Ometi saavutavad kõik need meetmed eesmärgi vaid ühel tingimusel: spordiga peab tegelema mitu korda nädalas.
Et luukude saaks omastada D-vitamiini ja mineraale, mis tugevdavad skeletti ning hambaid, tuleb lihastega tööd teha. Treeningu ajal loovad lihased ümber luude bioloogilise elektromagnetilise välja, mis tõmbab enesesse vajalikud elemendid verest.
5. SÜDAME TERVIS
Teie „leegitsev mootor” vajab liikumist kõige rohkem maailmas. 40 minutit füüsilist koormust päevas on eluliselt vajalik miinimum, mida vajab meist igaüks, et oma süda terve hoida.
6. HORMOONIDE HARMOONIA
Üks peamisi naistehaiguste põhjustajaid on verepais väikese vaagna elundites, mis on istuva eluviisi tulemus. Siit tuleneb munasarjade disfunktsioon ning selle põhjustatud mastopaatia, menstruatsioonieelne sündroom ning liialt vererohke menstruatsioon.
Tehes harjutusi, millest võtavad osa reie-, kõhu- ja nimmepiirkonna lihased, võib vabaneda ebameeldivustest kriitilistel päevadel, vähendada verekaotust, normaliseerida sugunäärmete tööd ning hormonaalset fooni, millest sõltub, kuidas te end tunnete ja kui vana välja näete.
On veel üks nüanss, millele tuleks tähelepanu pöörata, nimelt treeningud värskes õhus. Väljas treenimine on parem mistahes spordisaalis viibimisest, jalgrattasõit on kasulikum velotrenažöörist, jooks pargis parem jooksulaual treenimisest.
Trenažöörid ei suuda imiteerida kerget rappumist, mis on vältimatu looduslikes tingimustes. Ometi on just see omalaadseks siseelundite (eriti emaka ja munasarjade) massaažiks, mille soodsat mõju naise organismile on raske üle hinnata.
7. BALLASTITA ELU
Mida suurem on lihasmass, seda aktiivsemalt põlevad kalorid, kusjuures see reegel kehtib isegi siis, kui te parasjagu ei treeni.
Sportlik naine, kaaluga 60-70 kg, põletab umbes 1500 kcal, vaatamata sellele, et vedeleb terve päeva voodis. Treenimata naisel, kes pole just spordiga sina peal, on sama kaalu juures rohkem rasvkudet ning vähem lihaseid, tähendab — kalorite kulu puhkeseisundis on alla 1300 kcal. Kui mõlemad veedavad terve päeva voodis ning seejuures söövad toitu, mis sisaldab umbes 1400 kcal, siis esimene neist võtab alla, teine aga hoopis juurde.
Piisab, kui treenida mõned korrad nädalas, et kaal hakkaks iseenesest kokku sulama ka nendel päevadel, kui te spordiga ei tegele.
Kui sageli tuleks trennis käia?
Kui lugeda hoolega kogu kättesaadavat kirjandust, kus sel teemal nõu antakse, on kerge segadusse sattuda. Soovitusi jagub seinast seina.
Keda siis uskuda? Eks ikka tervet mõistust ja oma organismi.
Liiga harvad ja lühikesed koormused ei anna tulemust. Ka igapäevane mitmetunnine „sunnitöö” mõjub tervisele pigem halvasti. Kui täna pole jõudu või pole vaim valmis tennisereketit haarama, ei too vägivald enda kallal mingit kasu. Kui see aga kordub 7 päeva nädalas, siis tuleb end küll sundida.
Millal pole sportimine kasulik?
Sportima ei peaks krooniliste haiguste ägenemise ajal, nagu näiteks maohaavand, aga ka külmetuse, mürgituste, venituste ning mitmesuguste vigastuste korral. Sellel perioodil peab organism suunama kõik oma jõud võitlusesse haigusega.
