Eesmärgid peavad olema realistlikud. Kümmet kilo ei võeta alla ühe või kahe kuuga, tervislik tempo on kuni kilogramm nädalas. Kui ülekaal on suur, tuleb motivatsiooni säilitamiseks seada vahe-eesmärgid.

Kaalu langetamist toetab rahulik ja piisava kestvusega ööuni. Vähene magamine ja unetus kasvatavad söögiisu, seega tuleb sisse seada rütm, mis soosib vähemalt 7-tunnist ööund. Magamistuba võiks olla jahe ja vaikne ning voodimadrats sobiva jäikusega, sest ööune puhul on kvantiteedi kõrval tähtis ka kvaliteet.

Kaalulangetaja toidulaud ei keskendu piirangutele, vaid mitmekesisusele. Küll võiks teadlikult vältida rafineeritud suhkrut ja pika säilivusega e-ainerohkeid valmistoite.

Erinevad toiduisud, mis kaalulangetamist pärsivad, on tihtilugu tingitud mõne mineraalaine puudusest organismis. Näiteks magusaisu võib põhjustada kroomipuudus, šokolaadiisu magneesiumi puudus ja soolase rämpstoidu isu räni puudus. Nii kroomi kui räni leidub paljudes toitudes, aga need kaovad töötlemise käigus, seega võiks nende puuduse vältimiseks süüa täisteratooteid ning puu- ja köögivilja. Kroomi leidub veel pähklites ja lihas, räni näiteks avokaados ja aedsalatis. Magneesiumi allikaks on seemned, pähklid, spinat, brokoli ja liha.

Kalorite lugemine on tüütu ja keeruline, aga alustaja kaalulangetaja võiks püüda umbkaudu välja arvutada kui palju kaloreid ta päevas ära sööb ja ära kulutab. Lihtne loogika ütleb, et kaalulangetamine on võimalik vaid juhul kui päeva jooksul kulutatakse rohkem kaloreid kui toidust juurde saadakse. Täiendava treeninguta kulutab inimene keskmiselt 1200-1700 kalorit päevas.

Trenn peab olema meelepärane. Vaid üksikud inimesed suudavad säilitada püsivat motivatsiooni tehes midagi ebameeldivat. Seega tuleks kaalu alandavate treeninguliikide seast valida endale sobivaim.

Igasugune treening parandab vormi ja enesetunnet, aga kaugeltki kõik ei sobi kaalulangetuseks. Kilogrammide kaotamiseks on rohkem abi neist, millel on kõrge intensiivsus. Eriti hea on HIIT treening ehk intensiivne intervalltreening, mille puhul jätkub rasvapõletus ka pärast trenni lõppu. HIIT treeningud sobivad oma lühikese kestvuse poolest (umbes 15 minutit) kiiresse elutemposse ja igaüks saab endale ka kodusesse keskkonda sobiva harjutuste kava kokku panna. Skeeme on erinevaid, üheks levinumaks on teha minutiliste intervallidega trenni: 1 minut kõrge intensiivsusega, 1 minut madala intensiivsusega. Harjutused peaks katma kogu keha ja sisaldada seeriatena nii tõsteid, kükke kui väljaasteid.

Nii rasva põletamiseks kui lihaste vormimiseks vajab organism pidavalt pingutamist ehk uusi harjutusi ja suuremat koormust. Keha harjub rutiiniga ja kui teha lõputult samu harjutusi samas mahus, tuleb alguses küll tulemusi, aga pikas plaanis eesmärke ei saavutata.

Alustajal kaalulangetajal ei ole vaja suurt jõusaali, piisab paarist abivahendist, näiteks treeningmatist, mis kaitseb põrandal tehtavate harjutuste puhul põlvi, küünarnükke ja sabakonti ning pingist, mis võimaldab teha hulga erinevaid harjutusi, muuhulgas asteid ja tõsteid. Soovi korral võib abivahendeid juurde soetada, aga alati eelnevalt läbi mõeldes, kas sellega treenimine meeldib ja kas see täidab kaalu alandamise eesmärki.

Kui kehakaal on trenniga alustamise hetkel tublisti üle normi ehk kehamassiindeks viitab rasvumisele (on üle 30), ei tohi minna jooksma, sest see koormab liigeseid ja teeb tervisele pikas plaanis karuteene. Hoopis parem oleks treenida crosstraineril või sõudeergomeetril. Samal põhjusel pole tugevalt ülekaalulisel inimesel mõistlik alustada hüppenööriga hüppamisest või stepperil astumisest, pigem võib proovida treenimist hularõnga, hantlite või TRX-paelaga.

Kui vahe-eesmärk või lõppeesmärk sobiva kaalu näol on saavutatud, tekib tavaliselt kiusatus ebasobiva toiduga patustada ja igapäevasest treenimisest loobuda. Väike kõrvalekalle ei tee hullu, aga üldiselt on tarvis kaalu hoidmiseks jätkata sellega, millega eesmärgipärane kaal saavutati. Kui trennist ja mitmekülgsest toidust loobuda, tulevad ülekilod tagasi.