Nende töö tulemused on avalikustatud ajakirjas Cell Metabolism. Teadurid viisid läbi uurimistöö, mis kujutas katset hiirtel, kelle dieet sisaldas suurel hulgal rasvu. Esimesel hiirtegrupil oli lubatud vaid süüa päevasel ajal — 8 tundi, teisel grupil puudusid ettekirjutised — nad võisid süüa mistahes ajal. Samal ajal kui esimene grupp sõi samu toidukoguseid nagu ka teine närilisgrupp, ei tekkinud neil rasvumist või teisi ainevahetuse kõrvalekaldeid.

Tulemuse põhjal järeldati, et rasvumine võib olla osaliselt seotud söögiaegade mitteklappimisega füüsilise aktiivsuse ajakavaga. Senior Reserch Fellow of the Salk Institute, prof. Satchidananda Panda väidab, et iga inimese kehal on oma kell. Näiteks maks ja sisikond töötavad maksimum efektiivsusel ainult kindla aja päevas. Ülejäänud ajal on nad lihtsalt „unes”. Need ainevahetuse tsüklid on elulise tähtsusega erinevatele protsessidele, sealhulgas kolesterooli langusele ja glükoosi tootmisele. Vastavalt sellele, peaks neid „sisse lülitama” toidu tarbimise ajal ning „välja lülitama” toidukordade vahel või vastupidi. Normaalsed ainevahetuse tsüklid võivad olla häiritud, kui inimene toitub ebaregulaarselt, nii päeval ja isegi ka öösel.

Viimastel aastatel on söögiharjumused muutunud: magama minnakse hilja, toiduvalik on suurenenud ning toitu ostetakse üleliigselt. Eelnevalt kirjeldatud uuring näitab, et limiteeritud „ühekordne” toitumine võib olla olulisel kohal, et hoida normaalset kaalu.


Allikas: http://geniusbeauty.com