Uuringu käigus paluti 14 inimesel esmalt tund aega rattaga sõita ja seejärel lõõgastuda tund aega vannis ja tuli välja, et kuna rattasõit tõstab kehatemperatuuri, on võimalik hiljem vannis kuni 130 kalorit põletada. Eksperimendi eesmärk oli tõsta kehatemperatuuri ühe kraadi võrra tunni aja jooksul ja näha, kuidas soe vann mõjutab veresuhkru taset, mis on väga oluline inimorganismi metabolismile. Seetõttu jälgiti ka pärast igat eksperimenti 24 tunni jooksul osalejate veresuhkru taset.

Selle tulemusena leiti, et inimestel, kes just rattaga sõitsid ning inimestel, kes sõitsid rattaga ja läksid pärast seda vanni, olid väga sarnased näitajad. Veresuhkrutaseme tõus oli aga ca kümme protsenti madalam neil, kes käisid pärast trenni ka soojas vannis.

Teadlased võtsid uuringu kokku, väites, et “passiivne soojenemine” aitab kehal jahtuda ja Soomes kasutatakse seda lausa raviviisina. 2015. aastal Soomes läbi viidud uuringu käigus avastati, et inimestel, kes käivad regulaarselt saunas, on väiksem südameataki risk. Aasta hiljem leidisid ka Oregoni ülikooli teadlased, et soojad vannid aitavad vererõhku normis hoida.

“Paljudes kultuurides ollakse kursis sooja vanni kasulike omadustega, aga alles hiljuti on ka teadlased hakanud nägema passiivse soojenemise kasulikust mõjust inimese tervisele,” kommenteeris leitut uuringu autor Steve Faulkner.

Allikas: Providr