Euroopas on muutunud populaarseks taimsete toiduainete osakaalu suurendamine igapäevases toidus. Ilmselt on see vastuseks ülekaalulisusele ja rasvumisele. Soovitatakse minna semivegetaarsele dieedile, mis tähendab seda, et mõnel päeval nädalas ei sööda liha, vaid ollakse ainult taimetoidul. Statistika põhjal on Lääne Euroopas umbes 15 aastaga vähenenud liha söömine 9 %. Kui 1990.a. söödi liha ühe inimese kohta 95,5 kg, siis 2009.a. oli see kogus 87 kg. Saksamaa ja Holland on juhtivad riigid praegu lihatarbimise piiramise soovitamisel. Hans Dagevos, uuringute läbiviija Wageningeni Ülikoolist ütleb, et praegu on ¾ küsitletutest teinud nädalas ühe lihavaba päeva. Inimesed ei haara massiliselt sellest soovitusest kinni ja enamus harrastab endiselt liha söömist. Samas ei ole oluliselt muutunud taimetoitlaste arv, kuid siiski Euroopas on see 1-2 % suurenenud.

Selleks, et piirata liha, eriti punase või tugevasti töödeldud liha söömist, ei ole vaja olla täielik taimetoitlane. Kõige olulisem on vältida liialdamist. Liha on organismile vajalik loomne valk, milles on kõik asendamatud aminohapped sobivas vahekorras. Süües seda koos taimse toiduga imendub ka taimede valk paremini. Lihast saame vajalikke mineraalaineid, eriti rauda, mida on punases lihas kuni 4 korda rohkem kui valges lihas. Liha ja lihatoidud on olulised B 12 vitamiini saamisel, millest aga sõltub meie vereloome. Lisaks on seal vajalikku seleeni, mangaani, vaske, tsinki ja koobaltit. Alati on kehale oluline loomses toidus olevate väärtuslike toitainete, ka vitamiinide ja mineraalide vahekord, mida ei saa kunagi asendada toidulisanditega. Sellepärast on segatoit inimesele eluliselt vajalik.

Kuid loomulikult tuleb arvestada seda, et eelkõige lihas oleva peitrasva tõttu on liigne liha söömine kehakaalu tõusu ja rasvumist soodustav. Nädalas piisab 500 g lihast (töödeldult), millest enamus võiks olla linnuliha.

Figuurisõbrad soovitavad jätta üks päev nädalas lihavabaks! 

Liha ja eriti lihatoodete hinnad on tõusnud, sissetulekud aga mitte eriti. Muutes toidu valikuid, tehes roog valmis kaheks päevaks või kombineerida ja täiendada ühel päeval valmistatud toitu teise päeval, kas värske maitserohelise või muuga on võimalik säästa nii aega kui ka raha.

Lihas leiduv peitrasv muudab ta mahlakaks ja maitsvaks ning oleme harjunud seda sööma. Rasv aitab ka rasvlahustuvaid vitamiine omastada. Kuna aga viimaste varud on organismis umbes kuuks ajaks, siis ei olegi vaja sellist toitu iga päev süüa.

Edukalt saab asendada liha mõnel päeval kalaga, kaunviljadega või piimasaadustega, nagu juust ja kodujuust. Peale selle täiendavad menüüd munad, pähklid ja seemned.  Oluline on see, et heade valikutega saab kõhu täis ja kilod langevad.