Totakad mõtted, mis igaühel tema esimeses joogatunnis läbi pea käivad
Joogamatt- olemas, käterätik- olemas, vesi- olemas — vähemalt ma alustan õigesti!
See muusika on nii lõõgastav… ma tunnen end juba enne alustamist poole zenimana.
Misasja, kas see naine kavatseb päriselt oma mati minu omale nii lähedale panna?
Oota… sokid tuleb ära võtta? Mul on pediküür täiesti tegemata!
Okei, okei, unusta varbad, keskendu hingamisele.
Ma arvasin, et Allavaatav Koer on lihtne harjutus… oh, jumal tänatud, et ma vähemalt kitsa pluusi selga panin.
Oot, mida need inimesed siin nüüd kõik teevad? Kuidas nad niimoodi painduvad? Kas neil polegi konte?
Ära kuku ümber, ära kuku ümber… okei, see oli hull harjutus!
Kas ma olen siin tõesti ainuke, kes higistab???
Mina teadsin siiamaani, et jooga on lõõgastav — aga siin üritatakse mind ju tappa?
Väga hea, Sõdalane on küll lihtne. Täitsa hästi tuleb välja mul… või tuli… oot, kui kaua ma end veel niimoodi hoidma pean?
Oota, ta tahab, et ma paneks oma jala… kuhu? Okei, seda juba ei juhtu!
Ma arvan, et see naine siin kõrval saab mult varsti kogemata jalaga.
Ma küsin uuesti — mis mõttes see, mida me teeme, peaks olema lõõgastav?!
Jess, me peame pikali heitma… see on hea märk.
Need lamavas asendis harjutused on juba täiesti minu teema!
Oot, miks treener tuled ära kustutab? Kas see on ainult minu arvates veidi kriipi?
Savasana? Ohh, selleks seda patja siis vaja oligi.
Ma ei ole mitte kunagi ennast rohkem lõõgastununa tundnud…
…Kuni mu liiga lähedal olev naaber mind oma hobuseköhaga ehmatab… üritan uuesti lõõgastuda.
Misasja, juba läbi? Päriselt, tund aega pole ju veel möödas?
Vau, milline ergia!
Okei, ma olen müüdud.
Allikas: Prevention
