Üksilduse lõksust välja: millal omaette olemine tervisele ohtlikuks muutub?

 (14)
Naisteka Scanpixi pildid
Pilt on illustreerivFoto: Scanpix

Üksildus võib olla oht sinu tervisele. Õnneks on võimalik üksilduse nõiaringist välja pääseda – luua rahuldust pakkuvaid inimsuhteid ning sellega nii oma vaimset kui ka füüsilist tervist parandada.

Kodutohtri maikuu teemad
* Lapse kõhuvalu ohumärgid
* Üksilduse lõksust välja test
* Internetikommentaaridele tulemüür ette
* Beebiootuse ABC
* Tervislikud õnnetoidud
* Südamerütmihäired ja loodusravi
* Diabeetiku suvemeelespea
* Kõhulihased sitkemaks

Maga magusalt une-lisa
* Kuidas võtta unerohtu
* Valguse mõju unele
* Kuidas unehäiretega toime tulla
* Madrats – hea une pant
* Unepeletajad

Üksildus on tänapäeva üks levinumaid terviseriske. Mitmed uuringud näitavad, et peaaegu 40% 45-aastastest ja vanematest inimestest kannatab kroonilise üksilduse all — kümne aastaga on selliste inimeste hulk tõusnud kahekordseks. Tervisetöötajad on hakanud rääkima lausa üksilduspandeemiast, mis levib üle maailma ja millel on suured kahjud inimeste tervisele ning elule.

Üksilduse kurbloolisus seisneb aga selles, et mitte kunagi varem ei ole me (just tänu sotsiaalmeediale ja internetile) olnud rohkem üksteisega seotud kui praegu. Ja samas ei ole me kunagi elanud nii isoleerituna, eraldatuna sellisel moel, mis oleks tundunud meie esivanematele mõeldamatu. Me kohtame üha vähem inimesi silmast silma. Me saame harvem sõprade-sugulastega kokku. Meil on raske luua tugevaid sõprussidemeid. Inimesi, keda usaldame ja kes pakuvad meile turvalisi lähisuhteid, on 25 aastaga jäänud meie elus järsult vähemaks.

Seotud lood:

Sünged järeldused

Viimastel aastakümnetel on teadlased teinud põhjalikke uuringuid ja on selgunud tõsiasi: üksildus ei tee sind ainult õnnetuks, vaid sellega kaasneb hulk kahjulikke kaastoimeid, mille lõpptulemus võib olla ka varajane surm. Teadlased on paigutanud üksildusse suremise põhjuse poolest suitsetamise kõrvale.

Hiljuti avaldatud Chicago ülikooli uuringu järgi põhjustab üksildus kaks korda rohkem varajast surma kui ülekaal; äärmuslik üksildus suurendab varajase surma riski lausa 15%.

Üksildusega on seostatud palju füüsilisi ja vaimseid haigusi: depressiooni, Alzheimeri tõbe, ülekaalu, diabeeti, kõrget vererõhku, südamehaigusi ja isegi vähki.

Põhjuseks on asjaolu, et üksildus lööb reast välja mitmed füsioloogilised protsessid. Aju saadab kehale eksitavaid hormonaalseid signaale, tõuseb vererõhk ja nõrgeneb immuunsüsteem, mis muudab isegi geenides molekule, mis mõjutavad käitumist. Just sellepärast mõjutab üksildus meie vaimset tervist. Ligi 60% inimestest, kellel on depressioon või mõni muu meeleoluhäire, tunnistavad, et nad tunnevad end üksildasena.

Mõjutab ka und

Teadusajakirjas Sleep avaldatud uuringute järgi on üks üksilduse varjupool halb uni: üksildus õõnestab keha loomulikku taastumisprotsessi. Üksildus halvendab une kvaliteeti. Üksildased inimesed ärkavad kergemini, nende uni katkeb tihti poolärkvelolekusse ja nad ärkavad väsinuna.
Vanus ei mängi siin suurt rolli — unehäired on nii üksildastel noortel, keskealistel kui ka vanematel inimestel. Peaaegu pooled unehäiretega inimestest kinnitavad, et nad kannatavad ka üksilduse all.
Üksildased inimesed kannatavad ka niinimetatud kombineeritud kolmiku all: neil on sageli depressioon, krooniline valu ja väsimus korraga, mis üksteist võimendavad ja inimese elukvaliteeti halvendavad. Millegipärast on need sümptomid just üksikutel inimestel intensiivsemad. Miks see nii on, pole teadlased veel kindlaks teinud.

Millal tuleks üksildustundega võidelda ja kuidas seda teha, loe edasi Kodutohtri maikuu numbrist. Lisaks on võimalik teha ka test, et kindlaks teha, kas kannatad üksilduse all.