Spordiklubide Arigato ja Sparta personaaltreener Katrin Pärt rõhutab, et Eesti inimeste terviseteadlikkus on küll olulisest kasvanud, kuid sageli kohtab eksiarvamusi, mis tähtsustavad liigselt sporti, kuid jätavad tähelepanuta õige toitumise. Tervis ja figuur sõltub nii füüsilisest treeningust, puhkusest, kuid enim siiski õigest toitumisest, millest viimasele pööratakse sageli kõige vähem tähelepanu. Kaaluprobleemid aga saavadki alguse just tasakaalustamata toidumenüüst.

Kuigi tavainimesed ei tea enamasti vajalike toitainete nimetusi, rääkimata nende omadustest ja soovitavatest kogustest, on üha kasvavate kaaluprobleemide taustal hakatud rohkem huvi tundma kalorsuse vastu. Siinkohal soovitabki Pärt kõigil poodi minnes võtta paar minutit ning tutvuda toidupakenditel oleva toitumisalase informatsiooniga. “Viimasel ajal on hakatud toidupakenditel kasutama GDA märgistust, kus inimese eest on juba kõik arvutused tehtud ning ta näeb protsentide abil täpselt, kui suure osa päevasest soovitavast toitainete kogusest ta ühest joogi või söögiportsjonist saab,” soovitab Pärt.

Keskmist kaalu täiskasvanud naisterahvas kulutab päevas umbkaudu 2000kcal. “Kui inimene saab söögikordadest rohkem energiat, kui ta kulutada jõuab, ladestub see tema kehas rasvana, kui aga vähem, jääb tal päeva jooksul energiast puudu,” täpsustab Pärt. Seetõttu ongi treeneri hinnangul oluline jälgida, kui palju kaloreid, kuid samuti suhkruid, rasvu, küllastunud rasvhappeid ja soola ühest toiduportsjonist saadakse. “Neil, kellel põhjalikumad toitumisalased teadmised puuduvad, soovitangi juhinduda GDA märgistusest,” lisas Pärt.

Personaaltreenerina peab Pärt toitumise kõrval siiski oluliseks ka regulaarset füüsilist treeningut. Parima tulemuse saavutamiseks soovitab treener kõigil, eriti istuva elustiiliga inimestel, toituda tasakaalukalt, süüa vähemalt kolm korda päevas koos vahepaladega ning teha füüsilist trenni vähemalt kaks kuni kolm korda nädalas.