Nimi: Annika Urban
Vanus: 39

Pikkus: 169 cm
Stardikaal: 93 kg
Praegune kaal: 72,6 kg
Maha võetud kilod: 20,4 kg

Mahavõtmisele kulunud aeg: 6 kuud
Mentor: Taimi Vahi
Liitumine: 03.09.2014

Annika salenemise lugu:

Liitusin Rapla grupiga (3.septembril 2014) tänu töökaaslasele. Ta oli seal ka varem käinud ja kui grupp alustas, läksin ka mina temaga kaasa. Nädala pärast ühines meiega ka teine töökaaslane (Anne Riibak, kellega koos me osaleme üritusel). Teekonna algus läks väga hästi, kilod kadusid, enesetunne läks heaks. Ega tegelikult see väga raske polegi — tuleb lugeda, mida suhu paned ja pärast loed kilosid,mis maha lähevad — nii lihtne see ongi. Eks on olnud ka mõõna aegu, aga sellest on jagu saadud. Kõik ikka eesmärgi nimel- saada lahti ülekilodest. Tänaseks olen ma 16 kg kergem ja palju õnnelikum ja enesekindlam inimene, kui poole aasta eest. Ma pole kordagi kahetsenud, et liitusin figuurisõprade grupiga. Meil on väga tore mentor Taimi Vahi ja toredad grupiliikmed, kellega koos me seda teed oleme käinud.Üksi poleks ma hakkama saanud.

Nimi: Anne Riibak
Vanus: 38
Pikkus: 168 cm
Stardikaal: 102,2 kg
Praegune kaal: 86,4 kg
Maha võetud kilod: 15,8 kg

Mahavõtmisele kulunud aeg: 6 kuud
Mentor: Taimi Vahi
Liitumine: 10.09.2014

Anne salenemise lugu:

Figuurisõpradega liitusin 10.09.2014. Töökaaslased olid just nädal varem liitunud ja kuna maadlesin oma ülekaaluga pikemat aega, siis otsustasin proovida. Figuurisõprade programm sobis mulle ja kilod hakkasid kaduma. Oli muidugi ka pluss nädalaid aga praguseks on üle 18ne kilo läinud. Seda siis 7 kuuga ja enesetunne on hea. Lahti oleks vaja saada veel umbes 15 kg, siis oleksin rahul! Mahavõtmiseks kulunud aeg: 10.09.2014-…pole veel lõpetanud.

Nimi: Jane Tõevere
Vanus:
Pikkus:
Stardikaal: 72 kg
Praegune kaal: 65 kg
Maha võetud kilod: 7 kg

Mahavõtmisele kulunud aeg: 4 kuud

Mentor: Marge Rahu
Liitumine: 11.2014

Jane salenemise lugu:

Minu edulugu sai alguse aastal 2006, kui juba päris noorena liitusin Kaalujälgijate rühmaga. Puberteet oli tegemas oma tööd ja 13aastasena 70 kilo kaaluda ei olnud just kõige meeldivam. Koolis mind mõnitati ning ka ise ei tundnud end oma kehas hästi. Ema soovitusel liitusin Kaalujälgijatega ning pärast 10 kilo alla võtmist muutus elu täielikult. Tundsin end oma kehas hästi, tegin trenni, leidsin esimese poisssõbra jne. Kahjuks olin siiski veel väga noor ja mida aeg edasi, seda rohkem hakkasin unustama kõike mida grupis olin õppinud. Ju ma siis ei olnud ikkagi veel oma probleemidest ja toitumisest nii teadlik. Kuna soovkaalu saavutasin üpris ruttu, tuligi aastate jooksul kilo-kilo haaval tagasi, kuni suvel 2014 olin enam-vähem samas kohas tagasi. Kindlasti lasub osa süüd ka mu hilisematel töökogemustel — ülikooli kõrvalt sobis ajaliselt teha vaid ettekandja tööd ja me kõik teame mida see tähendab. Kuklid siin, koogid seal, koguaeg oli midagi söödavat nägemisulatuses ja just need toidud, mida ise kunagi ei tee ja alati nii isuäratavad olid! Suvel aga elukaaslasega spaasse minnes ja seal ringi jalutades oma peegeldust nähes tabas mind aga reaalsus. See mida ma nägin ei olnud üldse meeldiv. Bikiinid pitsitasid siit ja sealt, üks vodike siin, teine seal. Olin kaua oma probleeme eitanud ja proovinud nii kiirdieete, rohkem trenni teha, süüa õhtuti mitte midagi, loobuda saiast, no tõesti proovisin vist kõike. Nüüd sellele teekonnale tagasi vaadates oli neil kõigil üks ühine joon — ma pidin millestki loobuma. Loobuma kas mingist kindlasti toiduainest, magusast, sisestasin endale, et ma ei tohi endale teatud asju lubada, kuid see on nii VALE! Vähemalt minu jaoks. Novembris teadsin, et asjad on läinud liiga kaugele ja otsustasin oma 23.sünnipäeva puhul teha omale kingitus ja liituda Figuurisõpradega, kuna mäletasin oma noorusest, et see oli miski, mis tõesti toimis, kuigi kahjuks olin ise liiga noor ja tähelepanematu, et oma kaalu ja head enesetunnet hoida. Nüüd olen alates novembri algusest maha võtnud umbes 8 kilo, ehk siis umbes 4 ja pool kuud on selleks aega kulunud. Vahepeal olin aga kuu aega haige, kuna mul oli varbaluumurd ning ei saanud üldse liikuda ning kaal seisis paigal. Ma olen nii õnnelik! Kui ma peeglisse vaatan, ei pea ma enam midagi ei enda ega teiste eest peitma! Ma ei pea muretsema, kui suur on mu tagumik, ma ei pea endale liibuvaid pluusesid keelama. Mu elukaaslane on mind alati armastanud ja pidanud mind ilusaks ka siis kui ma seda enda meelest ei olnud, aga nüüd teeb ta nii palju komplimente, et ma ei suuda neid ära kuulata!