Hambaravitool, mis hakkab muuseumi väljapanekus esindama 20. sajandi lõpuaastate ja 21. sajandi algusaastate tehnoloogiat ja meeleolu, sisaldab ka ekraani, millelt mängivad külastajatele suuhügieeni õpetusi jagavad lõbusad hambaaeroobika videod. Seni olid Eesti Tervishoiu Muuseumi kogus kahe erineva ajastu hambaravitoolid — eelmine 1980ndate aastate algusest ning veelgi varasem 20. sajandi esimesest poolest. Too kuulus omal ajal president Konstantin Pätsi hambaarstile dr Antsonile ning usutavasti on selles ravitud ka presidendi enda hambaid.

Eesti Tervishoiu Muuseumi direktori Margus Jurkatami hinnangul sobib kingitus ideaalselt muuseumi kontseptsiooniga. „Meie muuseum pole vaid meditsiiniajaloolise kultuuripärandi talletamise ja eksponeerimise koht, vaid soovime aktiivselt kaasa lüüa ka koolitustegevuses, mis puudutab inimese anatoomiat ja füsioloogiat. Viime läbi pedagoogilisi loenguid, näitame õppefilme, osaleme Tervisekooli raames toimuvatel koolituspäevadel ja korraldame palju muud huvitavat. Uue hambaravitooli lisandumisega eksponaatide hulka on täiendust saanud Eesti hambaravi ajalooline osa tänapäevani ning seda koos mängulise pedagoogilise käsitlusega õigest suuhügieenist hambaaeroobika näol,“ rääkis Jurkatam.

Hambaravikeskuse Kliinik 32 peaarst dr Lauri Vahtra avaldas heameelt võimaluse üle anda omalt poolt panus muuseumi väljapanekusse. „Täna kingime 1998. aastast pärit hambaravitooli, mis omal ajal oli tõeline tippmark ning mille sarnaseid võib nüüdki paljudes hambaravikabinettides korralikult töötamas leida. Pakun, et ilmselt juba kümnekonna aasta pärast kohtume siin taas ja anname tulevastele koolijütsidele uudistamiseks üle näidiseid meie hambaravikeskuses praegu kasutusel olevast tehnoloogiast, mis täna kuulub Euroopa moodsaimate hulka — 3D röntgenid, juureravimikroskoobid, ravitoolid. Hambaravitehnoloogia areneb niivõrd kiiresti,“ rääkis dr Vahtra.

Dr Maie Matšenas lisas, et tänapäevast hambaravi iseloomustava tooli kinkimine muuseumile on hambaarstide jaoks võimalus näidata, kui suured muutused tegelikult on 20 aasta jooksul hambaravis toimunud, rääkimata sajandipikkusest ajast. „Hambaravi on muutunud palju sõbralikumaks ja valutumaks. Tänapäeva lapsed peavad hambaarsti juures käimist meeldivaks kogemuseks ning ei oska hambaarsti kartagi. Kuulus „hambaarstihirm“ on pigem vanemate inimeste kogemus, mis pärineb aastakümnete tagant, kui seadmed olid algelisemad. Olekski hea, kui vanemad ei räägikski kunagi lastele, kui valus kogemus see kunagi olla võis, sest nüüd on kõik muutunud,“ jagas dr Matšenas.

Hammaste tervise kuud tähistatakse novembris juba teist aastat, eesmärgiga harida ja tõsta Eesti inimeste teadlikkust suuõõne- ja hammaste tervisest ning panna inimesi mõtlema oma suuhügieeniharjumustele — ennetada on lihtsam kui ravida. Mullu keskendus hammaste tervise kuu õigele suuhügieenile, tänavu igemehaigustele. Lähem info hammaste tervise kuu tegevuste kohta www.hammastetervisekuu.ee

Hammaste tervise kuu puhul on novembris sissepääs Eesti Tervishoiu Muuseumisse poole soodsam, kui kasutada märksõnana „hammaste tervise kuu“.