Ema, isa, õde, vend – me kõik teame kedagi, kellel pole hambaarsti juures käimiseks raha

 (73)
Delfi ja Eesti Päevalehe hambaraviküsitlus
Delfi ja Eesti Päevalehe hambaraviküsitlusFoto: Graafika: Maret Müür, Koostas: Ester Vaitmaa

Alates 2009. aastast, kui kaotati hambaravihüvitis, on tööealistel elanikel tulnud oma hambaravi eest ise maksta.

Eesti Päevaleht ja Delfi uurisid eelmisel nädalal, mis seisus on eestlaste hambad. Seda, kui palju ka väikse hüvitise puudumine on mõjutanud hambaarsti juures käimist, on viis aastat hiljem keeruline tuvastada. Kuna ravi on iga täiskasvanu enda asi, ei teagi keegi enne, kui pensionieas proteese nõutama minnakse, mis seis meil hammastega on.

Olukorrast eestlaste suudes annab aimu statistikaameti tellitud uuring „Elanike hinnang tervisele ja arstiabile”, kus läbi aastate on näiteks madalama sissetulekuga inimestest 17% kinnitanud, et vajadusest hoolimata jätavad nad just rahapuuduse tõttu arsti juurde minemata. Ka on kasvanud viimasel aastal erakordse vältimatu hambaravi andmine. See on tasuta ja antakse olukorras, kus hammaste ravimata jätmine on eluohtlik. Ainuüksi need paar fakti peaks arstiabi kättesaadavuse üle otsustajaid mõtlema panema, kas poleks aeg midagi muuta.

Seotud lood:

Eesti Päevalehe ja Delfi lugejaküsitlus, mis oli mõeldud paari küsimusega meie hambaprojekti ilmestama, kasvas omasoodu. Kuigi me ei näe päris terviklikku läbilõiget ühiskonnast, sest tegu oli veebiküsitlusega, millele said vastata uudisportaali lugejad, on positiivne, et vanuselises plaanis kogunes läbilõige elanikkonnast esinduslik. Vanuste lõikes jagunevad vastajad pea võrdselt (vähem oli alaealisi ja pensionäre).

Mure on inimestel suur. 6202 eestikeelse ankeedi kõrvale tuli vene Delfi kaudu 1130 venekeelset vastust.

Suurt erinevust eesti- ja venekeelsete vastajate vahel polnud: venekeelse elanikkonna mured olid ehk aga reljeefsemad. Nende keskmine sissetulek oli väiksem ja see mõjutas arsti juures käimise sagedust. Hinnatundlikkust ja seda, et ravi on kallis, mainis küsimuses, kus vastaja sai vabalt kirjeldada, 1500 inimest.

Saime üllatavalt suure protsendi vastuseks küsimusele, kas vastaja tunneb kedagi, kel pole raha hambaarsti juures käimiseks. Pea pooltel vastanutel oli selline inimene lähisugulane, paljudel ka tuttav või sõber. Ka on päris paljud aidanud kellegi teise hambaravi eest maksta.