Hambaarst: lapse suu on kui surnuaed, aga vanemad ei vii teda arsti juurde

 (73)
Hambaarst Külli Antalainen
Hambaarst Külli Antalainen Foto: MARI LUUD

Hoolimata sellest, et alla 19-aastastele on hambaravi tasuta, ei vii lapsevanemad lapsi arstile.

Saverna küla on Valgjärve valla keskus ja hambaravikabineti läheduses asub ka koolimaja. Võiks arvata, et kui tohter asub nii lähedal, leiavad kõik lapsed aega, et kord paari aasta tagant kontrollis käia. Kuid nii see ei ole.

Doktor Külli Antalaineni suurim murekoht on lapsed. Seadus annab küll kõigile võimaluse saada kuni täisealiseks saamiseni tasuta hambaravi, kuid Antalainen näeb ja teab, et seda ei kasutata ära.

„Mina ei saa ka midagi teha, et lapsi kohustada arsti juurde tulema. Meil peaks olema seadusega sätestatud, et laste hambaid ravitakse koostöös kooliga ja arsti juurde saaksid suunatud ka kõik need lapsed, kelle vanemad ise ei hooli,” on ta veendunud. „Meil on liiga palju demokraatiat. Lapsel võib olla suu nagu surnuaed, aga ma ei saa midagi teha,” lisab Antalainen. Lapse võib arsti juurde saata ainult lapsevanem ning kui ta seda kas teadmatuse, rumaluse või hoolimatuse tõttu ei tee, tekibki surnud ring.

Antalainen näitab koolilaste kodust tagasi toodud pabereid, kus on lahtrisse „luban oma lapsel hambaarsti külastada” tõmmatud rasvane ring ümber sõnale „ei”. Ta möönab, et võimatu ei ole see, et mõned lapsed ei ole teadet oma vanematele edasi andud või on ise allkirja kirjutanud. „Hambaarst ei saa paluda koolist vanemate kontakte, et neilt otse küsida, kas kutse on nendeni jõudnud, sest see on andmekaitse seadusega vastuolus.”

Hambaarst Külli Antalainen Foto: MARI LUUD

Hambapesu saunapäeval

Eestis on peresid, kus hambaarst meenub alles siis, kui hambad hakkavad valutama. „Mõni laps on öelnud, et peseb hambaid saunapäeval ehk kord nädalas. Saunas on kusagil ka hambaharjad ja siis pestaksegi. Teine mõtlema panev vastus kõlab nii: pesen enne hambaarsti juurde tulekut,” räägib Antalainen ja lisab, et sellised vastused on õnneks siiski üsna erandlikud.

Ennetus on oluline ja ka ainult hambapesust ei piisa: hammaste heaolu sõltub suu mikrokliima korrashoiust ja õigest toitumisest. Siinkohal näitab ta kabinetiseinal asuvat nn suhkrukella, kuhu on märgitud õige toitumise reeglid. Küsimus on selles, kas õiget toitumist on võimalik järgida, lapsed söövad ju seda, mida vanemad saavad neile anda.

„Jah, me peame tegelikult rõõmustama hoopis tasuta koolitoidu üle, sest see on tihti lastel ainus soe toidukord päevas...” nendib hambaarst. Siiski on lihtsaid mooduseid, mille järgmine ei käi kellelegi üle jõu: näiteks juua ülesuhkrustatud karastusjookide asemel puhast vett või hoiduda söögikordade vahel kommide ja muu kättejuhtuva näkitsemisest.

Antalainen loodab, et laste hambaravi kättesaadavuse süsteemi muudetakse ning kasvõi koostöös kooliga oleks võimalik hoolitseda, et kõikide laste hambad saaksid kontrollitud ja ravitud. „Kui inimesed jätavad kasutamata võimaluse, et lapsed saavad tasuta hambaravi, siis pärast 19. eluaastat läheb n-ö tulekahju kustutamine väga kulukaks. Selge on ka see, et hambahaigustest on haaratud ju pea 95% elanikkonnast.”

Lõpetuseks rõhutab doktor Antalainen, et kui hambad on ravimata, toit on vale ja hügieeniharjumused jätavad soovida, ongi katastroof käes. „Ja loomulikult on hambaravi hiljem kallis, inimesel ei ole alati ka sissetulekut ja siis ongi hambutu tulevik ootamas.”