Kas tarkusehambad tuleb eemaldada

Tarkusehambaid ei pea eemaldama, kui nad on täielikult lõikunud ja vastaskaare tarkusehammaste suhtes õige nurga all. Jälgida tuleks, et tarkusehambad oleks hästi puhastatavad, et nende pinnale kogunevate mikroobide mass ei ohustaks teiste hammaste tervist.

Samuti ei pea alati eemaldama täielikult peetunud ehk luu sisse pidama jäänud tarkusehambaid. Neid tuleb küll aeg-ajalt panoraamröntgenuuringu abil jälgida, aga kuni nad ei ole igemest välja lõikunud, ei kujuta nad endast mingit ohtu. Vahel võivad tarkusehambad jäädagi kogu eluks lõualuu sisse peitu ning ei põhjusta mingeid kaebusi.

Dr. Pallase sõnul on mõistlik tarkusehambad eemaldada siis, kui need on põletikuohtlikud või ohustavad teisi hambaid. „Kuna tarkusehammastel on suus vähe ruumi, võib olla keeruline neile hambaharjaga ligi pääseda. Kuid raskesti puhastatavad tarkusehambad hoiavad suus suurt hulka kaariest või igemehaigusi tekitavaid mikroobe, mis kiirendavad hambaaukude teket või ohustavad hammaste kinnituskudede, sealhulgas igeme- ja luulise kinnituse tervist,” selgitas dr. Pallase.

Samuti tuleks eemaldada tarkusehambad, millel puudub vastashammas — sellised hambad kipuvad aja jooksul mälumispinnast kõrgemale lõikuma ja võivad mõjutada kogu hambumust. Ortodondid soovitavad tarkusehambad eemaldada, kui need hakkavad takistama ortodontilise ravi, näiteks breketravi teostamist või kui nende lõikumine võib põhjustada häireid hambumuses, mõjutades teiste hammaste asendeid.

„Enamasti on tarkusehammaste funktsionaalne tähtsus väike, seetõttu on mõistlik sellised tarkusehambad teiste hammaste parema tervise ja pikema suus püsimise nimel eemaldada,” ütles dr. Pallase.

Mida teha, kui tarkusehammas hakkab kasvama?

Tarkusehamba valutu lõikumise korral ei ole vajadust valuvaigistite võtmise ega hambaarsti kontrolli järele. Hambaarst vaatab tarkusehamba üle järgmisel korralisel visiidil ja räägib, kuidas selle eest hoolitseda või milline on hamba perspektiiv. Sirgelt hambakaarde lõikunud hästi puhastatavat tarkusehammast ei ole tarvis eemaldada.

Kui tarkusehamba lõikumisega kaasneb valu, ei pea seda kannatama. Valu vaigistamiseks sobivad valuvaigistid, näiteks paratsetamool ja ibuprofeen. Kui valu kestab juba mitmendat päeva, tekib turse, suuavamistakistus, palavik, tugev punetus või mädaeritus igemest, tuleb dr. Pallase sõnul kindlasti pöörduda hambaarsti poole. Sõltuvalt olukorrast võib siis vajalikuks osutuda antibakteriaalne ravi ja/või kohaliku tuimestuse all tehtav limaskestalõige, mis võimaldab vajadusel mädal väljuda. Harvematel juhtudel võib ulatusliku põletiku korral vajalikuks osutuda isegi haiglaravi.

Tarkusehamba ägeda põletiku korral hakkab hambaarst kõigepealt ravima põletikku. Kui põletikku tekitanud hammas vajab eemaldamist, tehakse seda enamasti alles põletiku taandudes. Enne tarkusehamba eemaldamist teeb arst tavaliselt panoraamröntgenpildi, mis annab tarkusehamba eemaldamise planeerimiseks vajalikku informatsiooni hammaste juurte kuju ja suuruse ning asendi kohta lõualuus. Tarkusehammaste keerulisema asendi korral võib lisaks olla vaja 3D-röntgenuuringut.

Mida tasub teada hamba eemaldamisest ja kuidas valu vähendada?

Reet Pallase sõnul piisab tarkusehammaste eemaldamiseks tavaliselt kohalikust tuimestusest. „Oluline on usaldus arsti vastu ja teadmine, et hamba katsumine ja liigutamine on küll tuntav, kuid valutunde korral saab tuimestust alati juurde teha. Väga suure hirmu korral saab tarkusehambaid eemaldada üldanesteesias ehk narkoosis,” ütles dr. Pallase.

Enne tarkusehammaste eemaldamist on soovitatav hambad hoolikalt ära pesta. Kui tarkusehammast peab eemaldama operatsiooniga, võib arst paluda protseduuri eelselt kabinetis loputada suud desinfitseeriva lahusega.

Tarkusehamba eemaldamise järgselt on enamasti vajalikud valuvaigistid, näiteks ibuprofeen või paratsetamool. Esialgu ei tohiks haava hoogsalt loputada, sest sellega võib haava tasakaalu häirida. Haava tekib paranemise esimese etapina verehüüve, mis moodustabki justkui karkassi, mille sisse paranedes uued rakud kasvama hakkavad ja seda ei tohiks välja loputada. Loputamine võib vajalikuks osutuda hiljem, kui haava sisse on sattunud toidujääke.

Tarkusehamba eemaldamise operatsiooni järgselt võib tekkida paistetus, mis on kõige suurem teisel-kolmandal päeval peale operatsiooni, seejärel hakkab paistetus vähehaaval taanduma. Tihti kaasneb operatsiooniga suuavamistakistus, mis ei luba suud avada rohkem kui sentimeetri või kaks. Dr. Pallase sõnul taandub see umbes nädalaga. Näole võib tekkida isegi sinikas, enamasti küll mitte päris sinisena vaid pigem paranemise käigus roheka-kollaka varjundina kaelale vajudes. Vahel on tarkusehamba eemaldamise operatsiooni järgselt vaja võtta antibiootikume — selle vajaduse üle otsustab arst sõltuvalt asjaoludest.

Kui tekib tugev, tihke turse, pulseeriv valu ja pakitsus, põse punetus või palavik, võib see viidata põletikule. Sel juhul peaks kindlasti arstiga nõu pidama.

Kui paljudele inimestele valmistab muret tarkusehammas?

„Erinevate allikate kohaselt tekib tõesti hinnanguliselt 90% inimestest tarkusehammastega elu jooksul probleeme. Need võivad olla tingitud hammaste lõikumisest ja asendist — näiteks jäävad osaliselt hammast katva igeme vahele toidujäägid, mis kattuvad kiirelt suure hulga mikroobidega, igeme alt hammast puhastada ei õnnestu ning tekib põletik,” ütles dr. Pallase. Hulk probleeme tekib kehvast ligipääsetavusest - tihti on tarkusehambad teistega võrreldes silmnähtavalt kehvemini hooldatavad ning nende peale koguneb tohutu hulk kahjulikke mikroobe, mis ka teisi hambaid ja nende kinnituskudesid kiiremini lõhuvad.

Erinevate hambaarstide ja ortodontide koolkondadel arvamused mõnevõrra erinevad. Mõned leiavad, et tarkusehammaste eemaldamiseks on hea aeg lausa 12-aastaselt. „Jään siinkohal arvamusele, et tarkusehammaste eemaldamise üle peaks otsustama jooksvalt vajaduse tekkides ja eelistan varases nooruses lastele, kellele see emotsionaalselt täiskasvanutest tunduvalt raskem on, traumaatilist kirurgilist protseduuri teha ainult äärmisel vajadusel,” ütles dr. Pallase.

Üheks kriteeriumiks peetakse tarkusehammaste puhul 25. eluaastat — kuni selle ajani arenevad lõualuud veel teatud määral ja sõltuvalt tarkusehammaste asendist võivad need selle vanuseni veel ilusti lõikuda. Kui tarkusehammas ei ole selleks ajaks suhu tulnud, ei tule ta suure tõenäosusega ka edaspidi. Siin on muidugi ka erandeid — leidub neidki, kel veel 40-aastaselt tarkusehammas suhu lõikub.