Hambaravikabinetid ja hambaarstid vajaksid tihedamini kurja kubjast

 (52)
Hambaravikabinetid ja hambaarstid vajaksid tihedamini kurja kubjast
Foto: Shutterstock

Tööinspektsioon käib tänavuse sihtkontrolli raames sajas Eesti hambaravikabinetis.

„Tahtsime algul hõlmata laiemat arstkonda, sest erinevaid füüsilisest ülekoormusest tingitud tervisehäireid on nii kirurgide, hambaarstide kui ka ultraheliuuringuid tegevate tohtrite hulgas juba õige mitmeid,” selgitab tööinspektsiooni töötervishoiu järelevalve talituse juhataja Silja Soon. „Edasi leidsime, et peaksime oma sihtkontrolli valdkonda kitsendama ja valisime sel aastal välja stomatoloogiakabinetid,” täiendab Soon.

Viimase seitsme aasta jooksul on neljal hambaarstil diagnoositud kutsehaigus. Kahel juhul põhjustas haiguse ülekoormus, kahel juhul ohtlikud kemikaalid. Kutsehaigus ei teki üleöö ja ka nende nelja juhtumi puhul kulus kahel arstil allergiast põhjustatud kutsehaiguse väljakujunemiseks vastavalt kuus ja 38 aastat. 29 ja 30 aastat kestnud füüsiline koormus põhjustas veel kahel hambaarstil kutsehaiguse.

Hambaarst Marek Vink tunnistab, et peale staatilise tööasendi põhjustavad hambatohtritele muret ka stress ning ärritavad desinfitseerivad ained ja täidismaterjalid. Foto: Rauno Volmar
Seotud lood:

Peale selle on tööinspektsioon registreerinud hambaarstidel ka 11 tööst põhjustatud haigestumist, mis on seotud füüsilise ülekoormusega tööl – ebamugavad asendid, lihaste ülepinge, sundasendid.

Tööinspektsioon on meditsiinisektoris varemgi sihtkontrolli teinud. Siis vaadati raskuste käsitsi teisaldamist ja psühhosotsiaalseid ohutegureid (tegemist oli 2012. aasta üleeuroopalise kontrollikampaaniaga). Soone sõnul jälgitakse seekord pigem töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmist. Sihtkontrolli tegemiseks on koostatud spetsiaalne hinnanguleht. Inspektor ei jälgi otseselt arsti tööd, kuid ta vaatab, mil moel tööd tehakse. Ta pöörab tähelepanu kõikidele teguritele, mis hambaarsti või tema abilist töö juures ohustada võivad.

Ka hambaarst ise võib oma tervist hoida: jälgida tööasendit, pidada piisavalt puhkepause, teha venitusharjutusi (pauside ajal), veidi võimelda ja tegeleda mõõduka tervisespordiga.

„Töötervishoiuarstide seisukohalt pole kutsehaigust võimalik 100% vältida ja alati jääb alles jääkrisk, et vaatamata kõikidele pingutustele töötaja siiski tööd tehes haigestub. Meie püüd on viia see jääkrisk võimalikult madalaks.”

Rangus tuleks kasuks

Eesti hambaarstide liidu president Marek Vink möönab, et tööinspektsioonil on kahtlemata õigus sihtkontrolli teha. Neli inspektorit kontrollivad, kas hambakliinikud-tööandjad on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuded täitnud. Kas on tehtud riskianalüüs, kas töötajaid on juhendatud ja kas on käidud tervisekontrollis, kes vastutab tööohutuse nõuete rikkumise korral.

Hambaarsti ohutegurid on stress ning ärritavad desinfitseerivad ained ja täidismaterjalid.

„Inspektorid kontrollivad rohkem dokumentatsiooni korrasolekut ja hindavad veidi töökoha riskitegureid, aga hambaarsti tööasendi kontrollimiseks neil kahjuks ressurssi ei piisa,” selgitab Vink. Tema arvates kuluks hambaravikabinetti tõepoolest ära üks range olemisega tööinspektor, kes pika kaardikepiga hambaarstile turjale koputab, kui tolle ristselg staatilises tööasendis vertikaalne või õlavööde horisontaalne ei püsi. „Selline kubjas kuluks aeg-ajalt kõigile ära, sest ergonoomilises tööasendis reaalselt töötamine pole lihtne,” sõnab Vink.

Peale staatilise tööasendi varitsevad hambaarste veel teisedki ohutegurid. Vingi sõnul ohustavad eelkõige stress ning ärritavad desinfitseerivad ained ja täidismaterjalid. Aga hambaarsti tööst tingitud tervisehädade hulka võivad muu hulgas kuuluda ka põhjuseta väsimustunne, peavalu, silmade väsimine, une- ja meeleoluhäire jne.

Foto: EPL