Iga nina tunneb lõhna erinevalt

 (2)
Köögivilja test
Foto on illustratiivne.Foto: Ilmar Saabas

Maitse üle ei tasu vaielda. See kehtib ka lõhnade kohta, sest inimeste haistmismeel on väga erinev, näitas ajakirjas Nature Neuroscience ilmunud uurimus.

Lõhnaaisting tekib, kui lõhnaaine molekul seostub ninas oleva retseptoriga ja tekkiv signaal saadetakse ajju. Lõhnaretseptoreid kodeerivad ligikaudu 400 erinevat geeni, millel on kokku ligi miljon erinevat varianti.

USA Duke´i ülikooli teadlane Hiroaki Matsunami kloonis 20 inimeselt pärinevat lõhnaretseptorit, mis erinesid ainult ühe või kahe aminohappe järjestuse poolest. Koekultuuris pandi retseptorid kokku erinevate lõhnamolekulide, näiteks vanilliiniga. Iga retseptor sai üliväikeses koguses tunda ligi 70 erineva lõhnaainet.

Nii leidis Matsunami 27 retseptorit, mis olid eriti tundlikud vähemalt ühe lõhnaaine suhtes. Varem oli selliseid retseptoreid teda vaid kümmekond.

Matsunami kinnitusel on näitas uurimus, et meie haisteretseptorite mitmekesisus on ülisuur. Kui võrrelda kahe inimese lõhnameelt, on erinevus vähemalt 30 protsenti.

Milliseid tööstusharusid avastus mõjutada võib, sellest loe TÜ teadusportaalist Novaator.