Kas teadsid, et sportimine võib mõjutada ka sinu naeratust ehk seda, millised su hambad välja näevad? Hambaarstid annavad nõu

 (1)
Kas teadsid, et sportimine võib mõjutada ka sinu naeratust ehk seda, millised su hambad välja näevad? Hambaarstid annavad nõu
Foto: Oleg Magni/Pexels

Regulaarne ja mõõdukas spordi tegemine mõjub kahtlemata hästi meie füüsilisele ja vaimsele tervisele. Kõigele positiivsele vaatamata võime sportimisega endale kahju ka teha. Lisaks asjatundmatule trenni tegemisele või hoopis ületreenimisele võib sportimine avaldada mõju ka meie suutervisele ja naeratusele. Kuidas nii? Unimed Ühendatud Kliinikute hambaarstid dr Ann Kaleviste ja dr Eva-Lotta Põder aitavad sellele teemale valgust heita.

Milline on sportimise ajal erinevate vedelike tarbimise mõju meie naeratusele?

Füüsiliselt väga aktiivsetele inimestele mõeldud spordijoogid aitavad taastuda intensiivsest treeningust. Spordijooke pakutakse sageli ka rahvaspordi üritustel, mistõttu võidakse neid tarvitada liiga kergekäeliselt, mõtlemata, kuidas need meie suutervisele mõjuvad. Spordijookides olev suhkur annab meie kehale küll energiat, aga soodustab ka kaariese ehk hambaaukude teket. Iga natukese aja tagant spordijooki tarbides tekivad suus pidevalt uued happerünnakud, millega hambad siis aktiivselt tegelema peavad. Mida rohkem spordijooke tarvitada, seda laastavamalt need meie hammastele mõjuvad.

Kes tunneb, et pelgalt puhta vee joomisest jääb väheks ja soovib spordijookidega oma energiavarusid täiendada, siis soovitaks neid veega vaheldumisi juua. Ikka nõnda, et viimase suutäiena jooksime vett — puhas vesi uhub suust hammastele kahjuliku magusa joogi ära ning aitab võidelda ka dehüdratsiooniga. Tarvitades spordijooke või mitte — vee joomine enne, pärast ja treeningute ajal on kahtlemata oluline. Mida veel pärast treeningut juua? Näiteks keefirit — see aitab kehal pärast füüsilist koormust taastuda ja paremini kaltsiumit omastada.

Seotud lood:

Teeks keset treeningut väikse energiapausi?

Kestvusspordiga tegeledes tekib vajadus lisaenergia saamiseks. Selleks on mõeldud erinevad süsivesikurikkad energiabatoonid ja spordigeelid. Sellistel toodetel on halvaks harjumuseks hammaste külge kinni kleepumine, mis omakorda meeldib väga suus elavatele bakteritele. Süsivesikud on bakteritele toiduks, kes oma elutegevuse käigus toodavad happeid, mis põhjustavadki hambaauke.

Kui tunned, et energiabatoonideta treenida ei saa ja harrastad näiteks väga suure energiakulu ja pika kestvusega spordialasid, siis soovitaks pärast energiaampsude söömist puhast vett peale juua. Nii väheneb suhkrust tekkiv happerünnak.

Millist mõju võib sportimine meie hammastele veel avaldada?

Lahtise suuga sportimine, näiteks jooksmine, suurendab märkimisväärselt suukuivust, mis omakorda suurendab kaariese, limaskesta haavandite, infektsioonide, neelamishäirete, igemehaiguste ja halva hingeõhu riski. Suhu tekib vähem hambaid kaitsvat sülge. Kui me hingame nina kaudu, siis omastab keha paremini hapnikku, filtreerib õhuosakesi ja külma õhu sissehingamisel nina ka soojendab õhku. See kõik jääb olemata, kui hakkame suu kaudu hingama. Soovituslik oleks sportimisel nina kaudu sisse ja suu kaudu välja hingata.

On spordialasid, millega tahes-tahtmata kaasneb hammaste kokkusurumine ja krigistamine. Hammastesse võivad tekkida mõrad ja need muutuvad tundlikumaks. Mõelgem kasvõi tõstmise, jõusaalitreeningute, kontakt- ja ekstreemspordi peale. Viimaste puhul ei saa mainimata jätta ka hambatraumasid. Lisaks võib hammaste mittetahtlik kokkusurumine ja krigistamine mõjuda kahjulikult mitte ainult hammastele, vaid ka mälumislihastele ja liigestele. Võib tekkida alalõua liigese kulumine ja naksumine või antud piirkonna valulikkus, mis võib viia ka peavalude tekkimisele. Selliste kaebuste vältimiseks soovitatakse kasutada spetsiaalseid hambakaitsmeid — kapesid, mida on võimalik osta spordipoodidest.

Kuidas oma hambaid võimalikult vähe kahjustades sportida?

1. Hambad vajavad head (suu)hügieeni ja häid toitumisharjumusi — mõõdukust, vaid söögikordade ajal söömist ning pidevast näksimisest hoidumist.

2. Janu kustutamiseks sobib kõige paremini puhas kraanivesi. Ühtlasi aitab vesi pärast vahepalade söömist uhtuda minema suhu jäävaid toiduosakesi, mis põhjustavad hambakivi ja katu tekkimist. Puhta vee joomine vähendab happerünnakut hammastele. Samuti aitab vee joomine hoida sülje teket normaalsena — sülg kaitseb hambaid.

3. Hammaste tervisele oskab õige hinnangu anda vaid väljaõppinud hambaarst. Regulaarses kontrollis tasub käia ka hambavalu puudumisel — mida varem võimalikele probleemidele jälile saada, seda lihtsam on ka raviprotsess.

Loe veel

4. Võimalusel vältida kõrge sisaldusega batoonide, geelide ja suhkruküllaste spordijookide tarbimist. Pärast tarbimist oleks soovitatav suud puhta veega loputada.

5. Võimalusel hingata alati nina kaudu — nii ei kuiva suu liigselt ära.

6. Hammaste, mälumislihaste ja liigese traumasid aitavad ennetada spetsiaalsed spordikaped, mida kasutada ekstreemsemate spordialade ja kontaktspordi korral.