Talvega võib suus olla toimunud mõndagi. Arsti juures saab selgeks, mis vajab kiiret parandamist ning mille võib veidi edasi lükata. Hambaarsti juurde võib minna ka kosmeetiliste probleemidega: hammaste valgendamine, sooda- ja pärlipesu.

Sooda- ja pärlipesu

Tartu Ülikooli stomatoloogiakliiniku arst-õppejõu Aili Tuhkaneni kinnitusel teenivad nii sooda- kui pärlipesu hammastelt pigmentatsiooni eemaldamise eesmärki. Pigmentatsioon võib tekkida hammastele parkivate toiduainete pideval kasutamisel. Nendeks võivad olla kohv, tee, punane vein. Hammaste värvi muudab ka suitsetamine.

“Soodapesus kasutatakse spetsiaalsesse anumasse asetatud soodat, mis vee ja õhu survel pihustatakse hammastele ja igemetele. Puhtaks saavad ka hambavahed. Protseduur võib olla veidi ebameeldiv, ent siiski valutu. Tulemuseks on puhtad ja säravad hambad, mis on ka tooni võrra heledamad.

Pärlipesu korral kasutatakse spetsiaalseid soodapärleid, mis eemal­davad hammaste pinnalt katu ja pig­mentatsiooni. Samas muudab see protseduur hambad mõneks ajaks pisut tundlikumaks. Seepärast pole kaks tundi pärast toimingut soovitatav süüa-juua. Ööpäeva jooksul peaks vältima gaseeritud jooke, punapeeti, mustikaid, punast veini, tsitruselisi ja happelise toidu söömist,” toonitas Tuhkanen.

Muidugi ei asenda sooda- ega pärlipesu igapäevast hambapesu, pigem on sellele täienduseks. Selliseid pesemisi võib teha maksimaalselt kaks korda aastas.

Sooda- ja pärlipesu ei eemalda hambakivi. “Hambakivi kujutab endast mikroobide elutegevuse jääke, mis kiht-kihilt ladestudes põhjustavad hammaste tugistruktuuride hävimist ja lõpptagajärjena tekitavad hammaste liikuvust. Terve hammas tuleb hiljem eemaldada suurenenud liikuvuse tõttu, ja seda mitte ainult ühe hamba ulatuses,” rääkis dr Tuhkanen.

Hammaste valgendamine

Kevade eel räägivad inimesed palju hammaste valgendamisest. Valgendatakse nii elusaid kui juureravitud ehk rahvakeeli surnud hambaid. Meetodid on erinevad, mõnda saab patsient ise kodus teha ja mõnda arsti juures.

“Enne kui hakata internetist ostma geele või pastasid, tasub nõu pidada arstiga. Valgendava efektiga hambapastad sisaldavad poleerivaid osakesi (soodat, vesinkperoksiidi). Need tungivad läbi hambaemaili ja annavad valgendava efekti.

Tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et valgendavaid hambapastasid ei tohi kasutada pidevalt, vaid teatud perioodi vältel, näiteks kaks-kolm nädalat ja seejärel tuleks edasi kasutada tavalist hambapastat. Ka tundlike ja emaili tekkehäirega patsiendid peaksid enne nõu pidama oma hambaarstiga.”

Vali, mida sööd ja millal pesed

Kui tahame, et meie hambad oleks terved, peame pöörama tähelepanu sellele, mida sööme. Doktor Tuhkanen soovitab toidusedelist välja jätta need toidud ja puuviljad (ka mahlad), mis sisaldavad palju suhkruid. Pikaajaline kontakt nendega mõjub halvasti hamba­emailile.

“On teada, et söömise ajal langeb pH-tase suus, seega pole mõistlik pärast sööki kohe hambaid pesta, sellega teete endale pigem kahju kui kasu. Ootama peaks vähemalt pool tundi. Võiks ka käituda nii, et pesete hambaid enne sööki, ja pärast sööki vaid loputate suud.

Hammaste ja igemete tervisele mõjub hästi närimine. Näksida võib näiteks toorjuurikaid. See suurendab suus süljeeritust, mis on uhab hammastelt ära toidujäägid. Sülg on looduslik kaariese ennetaja. Vanematel inimestel, kellel on süljeeritus vähenenud ealiste iseärasuste tõttu, esineb ka rohkem kaariest.”

Kui suuõõne hügieeniga on kõik korras, pole ükski toiduaine keelatud. Jälgima peab ainult koguseid ja isikliku hügieeni nõudeid.