Kuidas kaitsta oma silmi

 (3)
Kuidas kaitsta oma silmi
Foto: Ilmar Saabas

Silmade suuremad ohustajad on UV-kiirgus, ülepinge ja võõrkehad.

Nüüd, kui pikk talv seljataga, tahaks täiel rinnal ja pärani silmi kevadet nautida. Kuid silmad tõmbuvad erksa kevadpäikese käes kissi ja jooksevad vett nagu katuseräästad. Paraku on päike nii meie sõber kui vaenlane, selles viimases on süüdi inimkond ise oma tegevusest põhjustatud osooniaukudega.

Päikeseprillid pole pelgalt moeasi

Tegelikult peegeldub lumeltki UV-kiirgust, nii et päikeseprillid ei peaks sugugi olema ainult suvine aksessuaar. Tänavune kevad on silmadele karm just seetõttu, et lumi on kaua maas. Nõnda peegeldub silma pikka aega topeltkogus UV-kiirgust.

“Pikaajaliselt silma mõjutav UV-kiirgus tekitab mõnel juhul limaskesta vohandit, niinimetatud tiibkilet silmanurgas,” räägib silmaarst Merike Jaksi. “Aga eelkõige tõstab see halli kae tekke ja teravalt nägemise punkti ehk maakula degeneratsiooni riski. Sajandivahetusel tehti uuring, millest selgus, et just eestlaste seas on viimast palju.”

Ühe teooria järgi maakula degeneratsiooni risk väheneb, kui inimese veres on piisavalt C-vitamiini ja antioksüdante. Kas on siis Eesti inimesel mõlemast puudus?

Seotud lood:

Merike Jaksi loodab, et ehk on masust ka sedavõrd kasu, et hakkame jälle rohkem ise aedvilja, spargelkapsast, spinatit ning sibulat kasvatama ja sööma. Kuid eriti paneb ta südamele, et väljas liikudes, eriti aiamaal tööd tehes peaks kindlasti kandma kas päikeseprille või vähemalt nokamütsi. Sama nõue kehtib ka kalameestele, sest veepinnalt peegeldudes kahekordistub UV-kiirguse hulk.

“Laste silmad vajavad isegi rohkem kaitset kui täiskasvanute omad,” teab Merike Jaksi. “Laste silmaläätsed on väga selged, seal pole tekkinud skleroosi ega kaed, mis teatud mõttes silmapõhja UV-kiirguse eest kaitsevad. Seetõttu jõuab UVd lapse silmapõhja tunduvalt rohkem. On koguni leitud, et 80% kogu sellest UVst, mida me elu jooksul saame, tabab meid enne 18. eluaastat. Lapsed on ju väga palju õues.”

Päikeseprille müüakse igas hinnas, ometi on kasu vaid neist, millel märge, et klaasidel on 100%-line UV-kaitse. Silmi kahjustab ka nähtav, nn sinine valgus, selle eest pakuvad kaitset pruunikat tooni prillid.

Merike Jaksi sõnul on isegi prillide kuju tähtis. “Õnneks on praegu moes suured raamid, kuid lisaksin, et raamid peaksid olema võimalikult näo ligi. Vahepeal olid moes ümarad väikesed päikeseprillid, aga need ei kaitse kõrvalt tuleva UV-kiirguse
eest.”

Täiskasvanud peaksid ka teadma, et osa ravimeid suurendab silmade tundlikkust UV-kiirtele, näiteks mõningad rahustid, sulfoonamiidid, rasestumisvastased ained. Kõiki neid ravimeid võib ka suvel tarbida, aga ärge siis päikeseprille unustage.

Ära ülekasuta päikeseprille, kuid ära vaata ka päikesesse

Teisalt ei soovita silmatohter minna ka teise äärmusse. On inimesi, kes kannavad tumedaid prille kogu aeg. Põhjendatud on see vaid üksikute silmahaiguste korral.

Kuid üldjuhul peaksid tumedate prillide pidevast kandmisest hoiduma inimesed, kellel on soodumus kinnise nurga glaukoomi tekkeks (silmarõhu haigus). Pupill läheb tumeda prilli taga laiaks ja surub tsirkulatsiooniteed kinni.

Merike Jaksil on hea meel, et sagedaste päikesevarjutuste hooaeg on mõneks ajaks möödas. Varjutused tõid silmaarsti kabinettidesse inimesi, kes olid seda imet palja silmaga vaadelnud. See tekitab aga sõna otseses mõttes silmapõhja augu. Tekib fotokeemiline reaktsioon, mille tagajärgi ei saa ravida.

Ka varjutuseta ajal ei tohi päikesesse vaadata ilma kaitseprillideta. Isegi suvise kauni päikeseloojangu nautimine ilma päikeseprillideta ei tarvitse kõige tervislikum tegu olla. Ohu märgiks olgu juba see, et õhtupäikese käeski läheb meie nahk vahel punaseks.

Metallipuru ja lendu lastud vibunooled

Eriti lastega palju tegelnud silmaarst teab, et nii kui moodi tulevad Zorro, Robin Hoodi või mingid muud filmid, tahetakse seda kõike oma mängudes matkida. Ja üha enam lapsi tuuakse arsti juurde väga tõsiste silmatraumadega. Silmad on sõna otseses mõttes vibunooltega läbi lastud.

Ega täiskasvanudki palju targemad ole. Nii mõnigi mees võtab keevitustöö või selle kõrvaltjälgimise ette silmi spetsiaalsete prillidega kaitsmata. Kuid ka lühiajalise töö puhul tekib fotokeemiline reaktsioon, mis tekitab silma sarvkesta epiteeli
kahjustuse.

“Kui päeval on keevitatud, annab talumatu valu endast märku alles kella kolme-nelja paiku öösel,” teab Merike Jaksi.

Tekib tohutu valgusekartus ja purutunne silmas. Inimene ei suuda silmi avada, tekib paaniline hirm pimedaks jäämise ees. Seda kahjustust ja ehmatust ravib ainult aeg.

Ka toonitab tohter, et prillide ülesandeks on ka kaitse võõrkehade eest. Kui metallitööd tehes midagi silma lendab, on vale arvata, et see tuleb pisaratevooluga välja.

“Metallitükk sarvkestas – see on ju veekeskkond, kus metall hakkab kohe roostetama! Mida aeg edasi, seda raskem on kildu välja saada ja seda enam silm kahjustub.”

Allergia ja ülekoormus

Ka kevadine allergia pole lihtne haigus.

“Kui ikka silm sügeleb, käige enne arsti juurde jõudmist apteegist läbi. Seal müüakse mitmeid allergia­ravimeid, mis ei lase sümptomeid enne arsti juurde jõudmist liiga hulluks areneda.”

Tihti soovitatakse silmade rahustamiseks kummelikompressi. Tavaliselt kummel eelkõige rahustab. Kui laug on turses ja tegu põletikuga, võib kummel asja hullemaks
teha.

Merike Jaksi teab palju juhtumeid, kus inimene tuleb arsti juurde, silm peaaegu kinni paistetanud ning räägib, et arvas silmas olevat põletiku ja pani kummelikompressi. Mõnda inimest võib kummel ka põletiku puhul aidata, aga üldjuhul on märg ja soe keskkond mikroobidele heaks kasvupinnaks.

Igasugune ülekoormus on silmadele samuti hukatuseks. Pikaajaline vahepuhkusteta töö arvutiga väsitab silmalihaseid ja muudab silma kuivaks. Merike Jaksi teab soovitada, et palju saab ära teha ka töökoha mugavamaks sättimisega. Näiteks on ebamugavam vaadata ekraani, pea kuklas, vaade peaks olema 20–30 kraadi allapoole.

Lühinägelikel kaugsõiduautojuhtidel, kes päev otsa pidevalt teed jälginud, võib pimeduse saabudes tekkida efekt, et nägemisteravus langeb järsult. See tingib mõnikord vajaduse neile kirjutada õhtuseks sõiduks tugevama miinusega prillid.

Igasuguse ülekoormuse korral, aga eriti kütteperioodil, soovitab Merike Jaksi tarvitada kunstpisaraid.

“Me kõik kreemitame iga päev nägu, käsi, niisutame keha. Miks me siis silmade kuivuse vastu midagi ette ei võta? Kuivad soojad toad, kaubanduskeskused, konditsioneerid autos, lennukis, arvuti – kogu see keskkond kuivatab lisaks nahale ka silmi.”

Ehk kahtlete, et kui kuiva õhuga toas hakkavad silmad vett jooksma – kas see pole piisav loomulik kaitse? Aga ei ole!

“Kiiresti toodetud pisar on oma koostiselt niru – see võib vaid liivatera silmast välja loputada. Silma kaitsev pisar on keerulise keemilise koostisega ja peidab end lau taga, niisutades silma laupilgutuse puhul ning tekitades omamoodi kaitsekile. Kunstpisarad on loodud just sellise pisara koostisele võimalikult
lähedaseks.”

Pluss või miinus?

Prillid on moes – seda kogeb Merike Jaksi väikeste tüdrukute ja noorte neidude käitumisest. Üha enam on juhtumeid, kus üsna pikkade protseduuride ja keerukate-kallite uuringute järel selgub, et laps lihtsalt valetab oma nägemise kehvemaks! Sest ta tahab moodsaid prille!

Sama “lastehaigust” mäletab ta 90ndatest, kui noored äri alustavad mehed hankisid endale kas või nullklaasiga prillid, et nad tõsiseltvõetavamad välja paistaksid.

“Prillikirjutuse kuldreegel on: miinust nii vähe kui võimalik ja plussi nii palju kui võimalik.

Kui inimene vaatab lähedale, peab ta silmi pingutama. Kui prillid on liiga nõrgad või ta ei oma neid, kuigi vajaks, tekib ülekoormus – silmalihaste spasm ehk kramp. Kui ta silmad tõstab, ei näe ta tükk aega kaugusse, näiteks koolis tahvlile. Hiljem, kui silmalihased lõõgastuvad, muutub pilt kaugele selgeks.

Neile lastele, kes väga palju loevad või tõesti peavad olema palju arvutis, olen välja kirjutanud väikese plussiga prillid, et silmadelt koormust maha võtta. Siis suudavad nad hiljem ka silmalihaseid lõdvestada, et kaugele paremini näha.

Miinusprill peaks olema aga selline, et inimesel on mugav. On perfektsioniste, kes tahavad kaugele näha ülihästi, aga liiga tugevat miinust, mis ületab tegeliku optilise süsteemi tugevuse, kirjutada ei tohi. See soodustaks miinuse progresseerumist ning võib põhjustada peavalusid.”

Lapsed silmaarsti juurde!

Lõpuks rõhutab Merike Jaksi, et iga vastutustundlik lapsevanem peaks viima oma kolme-nelja-aastase lapse silmaarsti juurde.

Just selles eas on kõige lihtsam parandada puudulikku nägemisarengut, nn laiska silma. Laisa silma arendamiseks kaetakse teine, paremini nägev silm kinni ja pikapeale saavutab laisk silm teisega võrdse nägemisteravuse.

“Minu praktikas on üks õpetlik lugu poisist, kes väiksena kohusetundlikult prille kandis ja arendas “laisas silmas” nägemist. Saatus tahtis aga, et mõni aeg pärast tervenemist sai tema sünnist saati hästi näinud silm mängunoole tabamuse ning poiss jäi sellest silmast pimedaks. Kui ta poleks oma laiska silma arendanud, oleks ta oma edaspidise elu vaegnägijana
veetnud.”