Silmade vajaliku niisutamise eest hoolitseb terves silmas pisaranääre, mis toodab pisaravedelikku. Silmalauge pilgutades kaetakse silma pind pisaravedelikuga, mis lisaks niisutamisele toidab silma sarvkesta ning kaitseb seda nakkuse eest. Samuti loob pisaravedelik ideaalselt sileda sarvkesta pinna, et valgus murduks silmas õigesti.

Iga pilgutamisega taastatakse vajalik kogus sarvkestaeesset pisaravedelikku, ülejäänud pisarad voolavad silma ninapoolsetes nurkades olevate pisarapunktide kaudu ninakoopasse.

Kuivusel eri põhjused

Pisaravedeliku produktsioon aastatega väheneb. Võib juhtuda, et see avaldub paradoksaalsel moel: pisarate baasproduktsiooni puudus kompenseeritakse reflektoorse pisaravooluga ehk siis pisaratega, mis tekivad nuttes, külma tuule käes ja sibulat lõigates.

Seega liigsete pisarate põhjustajaks võib omakorda olla sarvkesta tugev ärritumine kuivusest. Sellised pisarad kahjuks ei leevenda olukorda, sest pisarate koostis on muutunud või aurustub pisaravedelikku rohkem.

Silmade kipitus ja kuivuse tunne tekib ühelt poolt keskkonnatingimustest, teisalt igasugusest ülepingest. Silmi kuivatavalt mõjub nii tavaline keskküte kui ka pikem viibimine kaasaegses konditsioneeritud õhuga ruumis.

Samuti kuivatab silmi pikaajaline arvutiekraani või televiisori jälgimine. Ka kontaktläätsede kasutamisel võib tekkida silmades kuivustunne, millele aitab kaasa läätsede ebaõige hooldus, nende kasutusaja ületamine, defektsed või määrdunud läätsed.

Naistel võivad pisaraeritust vähendada hormonaalsed muutused menstruatsiooni ajal, menopausi järgsel perioodil, raseduse ja rinnaga toitmise ajal.

Kuiva silma sündroomi on kirjeldatud ka mõne süsteemse haiguse, näiteks Sjögreni sündroomi (lisaks silmadele ka suu, bronhide või tupe limaskesta kuivus), reumatoidartriidi ning sageli suhkruhaiguse korral. Arvatavalt 15–20 protsenti silmaarsti külastavatest patsientidest kannatab kuiva silma nähtude all.

Ohustatud on ka mõnede ravimite (antihistamiinikumid, diureetikumid, osa antidepressante, antibeebipillid, silmatilgad, kus leidub teatud säilitus­ainet) pikaaegsed tarvitajad.

Tõsisema kuivustunde puhul, mil ilmneb ka punetus ja liigne pisaratevool, tuleks kahtlustada juba sarvkesta kahjustust.

Sarvkesta haavandite ja hägustumisega kaasneb ka silmanägemise langus, mis võib jääda püsivaks, kui õigel ajal ei alustata raviga.

Kuidas silmade kuivust vältida

“Eelkõige saab inimene ise oma töökoormust reguleerida,” usub silmaarst Merike Jaksi. “Näiteks pikaajaline, ilma vahepausideta töö arvutiga väsitab silmalihaseid ja muudab silma kuivaks. Kaubanduskeskustes poodlemise aega võiks vähendada, sest ka seal on õhk kuiv.”

Tohtri sõnul on abi töökoha mugavamaks sättimisest. Näiteks silmi säästvaim vaade arvutiekraanile on silmade kõrgusest natuke allapoole – siis on silmapilu kitsam ja aurumine väiksem.

Kiiret ja vajalikku abi saab Jaksi sõnul apteegis müüdavatest kunstpisaratest. Nii nagu inimestest hoolivates töökohtades pannakse veekraani kõrvale kätekreem, nii võiks igaühel ka kunstpisarate pudelike kas käekotis või lauasahtlis olla. “Silma kaitsev nii-öelda päris pisar on keerulise keemilise koostisega ja peidab end lau taga, niisutades silma laupilgutuse puhul. Kunstpisarad on loodud just sellise pisara koostisele võimalikult lähedaseks.”

Raskematel juhtudel sobivad vastavad geelid, mis võivad küll muuta nägemise mõneks hetkeks udusemaks, ent ei kao silmast nii kiiresti kui tilgad. Kui kuivus on haaranud sarvkesta, kasutatakse ööseks vitamiinisalve, mis niisutavad ja aitavad parandada tema pinda katvat epiteeli.

“Kui kunstpisaraist leevendust ei saa, tuleb minna silmaarsti juurde,” rõhutab Merike Jaksi. “Olen kasutanud jaapanlaste poolt välja töötatud meetodit, kus patsiendi veeniverest eraldatakse seerum ning seda tilgutab ta endale silma. Selle meetodi puhul jäävad ära konservandid ja allergilised reaktsioonid.”