Näksimine laastab eestlaste hambaid

 (58)
Hambaarst Eveli Hark
„Ma ei saagi aru, kellele tehakse medium-harju. Ütlen mõnikord naljatades, et neid võib kasutada näiteks koduses majapidamises millegi puhastamiseks, aga kindlasti mitte hammaste jaoks,” ütleb Eveli Hark.Foto: Heiki Rebane

Napoleon kasutas juba ligi kakssada aastat tagasi hobuse sabajõhvidest valmistatud hambaharja, mille kuju ja tööpõhimõte on samasuguseks jäänud tänapäevani. Ka fluoriidi sisaldav hambapasta jõudis müügile ligi 60 aastat tagasi. Ometigi on poeletid täis erinevat värvi, kõvadusega ja lisaviguritega hambaharju ning erilisi toimeid lubavaid pastasid.

ODE hambakliiniku suuhügienisti Terje Altosaare sõnul on kõige tähtsam hammaste mehaaniline puhastamine ehk hambaharjaga pesemine. „See on kõik seotud sellega, et elame heaoluühiskonnas. Meie toit on väga rikkalik ja selles on väga palju aineid, mis soodustavad bakterite elutegevust,” rääkis ta. Kuna paljusid toite – näiteks puuvilju – sööme praegu hulga rohkem kui veel kakskümmend aastat tagasi, siis tekib suhu palju rohkem baktereid.

Altosaare sõnul ei ole õiget hambaharja valida sugugi nii keeruline, kui pikka ja rohket poeriiulit vaadates võib tunduda. Nimelt on kõige kasulikum hambahari võimalikult väike ja pehme. „Maksimaalne innovatsioon võib olla see, et äärmised harjased on pikemad kui keskmised, aga kõik muud imevidinad on vaid müügiks,” selgitas ta. Kuna hambahari on meile tuttaval kujul samasugune olnud juba üle kahesaja aasta, siis mõeldaksegi välja üha uusi lisasid ja uuendusi, et ta inimestele igavaks ei muutuks. „Meil on kiire ühiskond, kogu aeg on kiire ja oleme harjunud ostma lunastust. Lunastus on ka see, et ostan väga kalli hambaharja ja sellega korvan seda, et iga päev hambaid ei pese,” rääkis ta.

Seotud lood:

Kliinik 32 suuhügienisti Eveli Harki sõnul ei pääse liiga suur hambahari tagumiste hammasteni ja need jäävad sootuks pesemata. „Näen enda praktikas pidevalt, et tagumised hambad on kivi ja kattu täis. Ja kui ka pestakse hambaharjaga, mille pea on liiga suur ja harjased tugevad, vigastatakse nii hambaemaili kui ka igemeid. Tulemuseks on aga veritsus ja liiga tundlikud hambad. Hügienisti sõnul peabki õigel harjal olema kirjas märgis soft ehk pehme, kõva hambahari kulutab hambaemaili. Arvatakse, et mida tugevam hari, seda puhtamaks hambad saavad. Pehme hari teeb aga tegelikult enda tööd mitu korda efektiivsemalt,” kinnitas ta.

Elektrihari liigub õigesti

Sama oluline kui õige harja valimine on ka selle õigesti kasutamine. Nimelt peaks hambaid pesema väikeste edasi-tagasi tõmmetega, mitte ringikujuliste liigutustega. Niimoodi puhastatakse Altosaare sõnul võimalikult suurt pinda. „Pikkade tõmmetega kulutatakse emailikihti ja see on ka üks põhjus, miks juba 35–40-aastaselt võivad hambad kollaseks muutuda,” lisas ta. Eveli Harki sõnul aitab õigele tehnikale kindlasti kaasa elektrilise hambaharja kasutamine. Selle miinuspool on kindlasti hind, kuid Hark märkis, et elektriharjaga saab hambaid pesta mitu korda efektiivsemalt. Viimasel ajal on letile tulnud erinevaid elektrilisi hambaharju, mis mõtlevad inimese eest ise. Näiteks lakkab hari töötamast, kui seda liiga tugevalt hammastele surutakse, või annab helisignaalidega märku, millal järgmise hambasektorini liikuda. Lapsi motiveerivad elektrilised hambaharjad hambaid pesema, sest nende jaoks mängib pesemise ajal kaheminutiline muusikapala. „Elektrilise hambaharjaga pestakse korraga ainult ühte hammast, tavalise harjaga vähemalt kahte ja siis liigutakse edasi. Inimesed pesevad elektrilise harjaga kindlasti hambaid kauem ja see tuleb ainult kasuks,” selgitas Hark.

Peale eri hambaharjade on üha rohkem müügil hambapastasid, mis lubavad valgeid hambaid ja säravat naeratust. Altosaare sõnul sisaldab aga enamik valgendava toimega pastasid hambaemaili kraapivaid abrasiivaineid. „Need kemikaalid on tõepoolest valgendava toimega, kuid samas on näiteks vesinikuühendil karbamiidperoksiidil omadus hambaid õhemaks lihvida. Hammaste ja juuste värv on inimesel kaasa sündinud. Julgen väita, et nii nagu juuste blondeerimine kahjustab juuste struktuuri, nii mõjub ka hammaste valgendamine,” lisas ta.

Loe veel

Altosaare kinnitusel on pasta ülesanne eelkõige varustada hambapinda mineraalide ehk fluoriididega, mis on olemas ka joogivees. Ent nende sisaldus erineb Eesti eri kohtades märkimisväärselt ning hambad ei pruugi vee kaudu vajalikke aineid kätte saada. „Pasta ülesanne ongi mineraalained hammasteni viia ning kõik muud – täpid, terad, maitsed, vaht – see kõik on müügiks,” lisas ta. Seda, kui palju ja kas hambapasta fluoriide sisaldab, saab vaadata hambapasta pakendilt. Täiskasvanule sobiv kontsentratsioon on Altosaare sõnul 1000–1450. Oluline on ka see, et hambapesu ehk aeg, millal pasta suus on ja mineraalid saavad hammastele mõju avaldada, peab kestma vähemalt kaks minutit, sellest tuleb ka minimaalne hambapesuks vajalik aeg.

Eveli Hark rõhutas, et hambaid tuleb kindlasti pesta kaks korda päevas, aga kõige tähtsam on õhtune pesu, et bakterid ei saaks öösel hammastele laastavat kahju teha. Väga oluline on ka kasutada hambaniiti või hambavaheharja, kuid seda tuleb teha enne hambapesu. „Kui kasutad niiti pärast hammaste pesemist, siis tood kõik mustuse jälle juba puhtale hambapinnale. Enne pesu hambavahede puhastamine annab aga pastale võimaluse ka sinna pääseda,” selgitas ta. Hommikuse pesu puhul peaks arvestama aga sellega, kui palju aega jääb hommikusöögi ja hammastepesu vahele. „Pärast igat sööki tekib suhu happerünnak, mis muudab hambaemaili pehmeks. Kui me läheme kohe pärast toitumist hambaid pesema, siis kahjustame hambaemaili ja tulemuseks on tundlikud hambad ja hambakaelad,” põhjendas Hark. Seega tuleks hammaste pesemisega vähemalt pool tundi oodata. Kui seda võimalust ei ole, tuleks hambaid pesta enne sööki, aga pärast sööki loputada suud tavalise kraaniveega.

Viis söögikorda päevas

Ühtlasi tõi Altosaar esile, et hammaste pesemise kõrval sõltub suu tervis ja korralik hügieen väga paljuski toidust. „Hambaid võib kullaga ka pesta, aga see hambaauke ära ei hoia, kui toitumine on paigast ära,” ütles ta. Altosaare sõnul on kõige olulisem toitumiskorrad paika saada. Neid ei tohiks päevas olla rohkem kui viis, siis jääb toidukordade vahele küllalt palju aega (vähemalt kolm tundi), et suu happeline keskkond jõuaks normaliseeruda. „Näiteks ei mõelda, et kui juua terve päev lonks lonksu haaval ühte tassi teed, siis see teeb juba mustmiljon toidukorda. Janujook on ikkagi vesi, aga kui vee sisse lisada sidrun, siis on see juba toidukord,” selgitas Altosaar ja lisas, et toidukordade vahel pausi pidada on oluline just selleks, et hambad saaksid aega mineraalidega täituda. „See on ka põhjus, miks eestlaste hambad on viletsas seisus – näksimine. Kogu aeg paneme jälle Tic Taci kommi suhu,” lisas ta. Teisalt ei maksa Eveli Harki sõnul ka äärmustesse langeda ja kõige olulisem on ikkagi regulaarselt hambaarsti juures käia, korralikult hambaid pesta ja närimiskummi või imemistropsi kasutada.

Hark kinnitas, et pärast sööki nätsu närida on kindlasti õige, kuid peab arvestama, et kõik, mis liigub, kulub. „Nätsu närimine on oluline pärast söömist, et peatada suus toimuv happerünnak, aga ainult sellise nätsuga, mis sisaldab ksülitooli. Ülejäänud nätsud, mis sisaldavad suhkrut, annavad suhu ehk värskendava tunde, aga happerünnakut ei neutraliseeri,” selgitas ta. Eesti turul on sellistest nätsudest praegu saada ainult Jenkkit. Hark selgitas, et sellise nätsu maitse kaob nimelt rutem, et seda näritaks lühemat aega ja säästetaks lõualiigeseid liigsest mälumisest. Need, kes mingil põhjusel närida ei saa, võiksid kasutada samatoimelisi ja ksülitooli sisaldavaid imemistropse.