Need levinud haigused võivad mõjutada ka sinu hammaste tervist — ja vastupidi!
“Nohuse ninaga hingame tihti suu kaudu ja kui nohu kestab pikka aega, põhjustab see omakorda liigset suuõõne kuivamist,“ selgitas Sakala Hambaravi hambaarst dr Kaja Kiige ning lisas, et selle tagajärjel väheneb süljeeritus, mis soodustab hambaaukude teket.
„Juhul, kui suuhingamisest saab peamine hingamismuster, võib see tekitada häireid hammaste asendites ja reastumises,“ nentis Kiige.
Pikaajalise või sagedase nohu üheks põhjustajaks võib olla adenoid, mille tõttu sageneb suuhingamine ja suurenevad kurgumandlid.
“Kroonilised kurgu-nina-kõrva piirkonna põletikud- sealhulgas nohu ja krooniline kurgumandli põletik — mõjutavad hammaste tervist ja ka vastupidi,“ selgitas Sakala Unekeskuse unearst dr Heisl Vaher. Tugeva nohu korral esineb põskkoopa limaskestas turse ning patsient võib seega tunda ülemiste hammaste hellust ja valulikkust. Lisaks põhjustavad põsekoopa põletikud tihti ka halba suulõhna juhul kui põsekoopas on tekkinud mäda. „Samuti on sage halva suulõhna põhjustaja krooniline kurgumandli põletik, mil mandlites on peidus mädakorgid. Mädakorkide olemasolu kurgumandlites saab välja selgitada kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtul,“ ütles dr Vaher.
“Kuna hambad ja suuõõnes toimuv on üks osa meie tervisest, siis kõik, mis toimub suus ja neelus, mõjutab ka tervet meie organismi. Näiteks põhjustavad veresoonkonnahaigused verevarustuse häireid suuõõnes ja võivad seega olla igemehaiguste tekkimise üheks põhjuseks ja ka vastupidi. Oluline on külastada hambaarsti regulaarselt ning teavitada enda raviarsti ka muudest üldtervisega seonduvatest asjaoludest. Vajadusel suunab arst abivajaja ka spetsialisti vastuvõtule, kuid enda tervise juures peab kindlasti ka ise tähelepanelik olema ja selle eest hoolitsema,“ pani Kiige südamele.
Hambaarst rõhutas, et hammaste tervis pole oluline vaid ilu pärast, vaid seda tuleb teha organismi tervise huvides. “Organism on tervik, organitel ja kehaosadel on omavahel otsene seos ning tihti annab suus toimuv hambaarstile aimu mõnest muust tervisehädast, millest patsiendil endal ei pruugi aimu olla,“ selgitas Kiige ja lisas, et Sakala Hambaravis töötavad hambaarstide kõrval ka kurgu-nina-kõrvaarst ja unearst, kelle juurde saab olenevalt haigusest patsienti suunata.
Kiige tõdes, et patsiendid tunnevad üha rohkem huvi enda enda suutervise vastu, kuna probleemile õigel ajal jälile saades on võimalik vältida suuri kulutusi ravile. “Patsiendid huvituvad järjest personaalsemast teenusest, mis ei piirdu pelgalt hambaraviga, vaid soovivad konsultatsiooni, mis annaks suutervisest põhjalikuma ülevaate,“ ütles Kiige ning lisas, et teadlikkuse kasvatamine ongi võti ennetamaks tervisega seonduvaid probleeme.
Kuidas taastada ninahingamine?
Mida varem on võimalik taastada patsiendi ninahingamine, seda väiksem on suuhingamisega kaasnevate kaebuste ja tüsistuste hulk.
Esmane samm ninahingamise taastamisel on suuhingamise põhjuse tuvastamine, kuna õige diagnoos aitab arstidel valida efektiivsed ravistrateegiad. “Kõrva-nina-kurguarst aitab leida suuhingamise põhjuse ning määrab ravi kõrva-nina-kurguhaigustele. Suuhingamisest tekkinud mõjusid hinnatakse ning ninahingamise taastamine toimub mitme erialaspetsialisti koostöös,“ sõnas dr Vaher.
Haiguslike muutuste korral ei ole suuhingamist võimalik koduste võtetega ravida, kuid teatud meetodid võivad aidata seda vähendada. Soovituslik on magada selili ja kõrgemal padjal, vältida allergeene kodu- ja töökeskkonnas ning toidus. Soovitatav on mõned korrad nädalas ninaõõnt loputada (näiteks füsioloogilise lahusega), eluruumide õhukvaliteeti on mõistlik hinnata — vajadusel kasutada õhupuhastit või –niisutit.
