Suuhingamine ei mõjuta ainult nägu ja hambumust, vaid inimese elukvaliteeti üldisemalt — kuidas seda ravida?

 (2)
Suuhingamine ei mõjuta ainult nägu ja hambumust, vaid inimese elukvaliteeti üldisemalt — kuidas seda ravida?
Foto: Pexels

Kuigi suur osa beebidest imeb lutti või pöialt, võib see juba aastasel lapsel kaasa tuua näo- ja suupiirkonna lihaste ning hammaste asendi muutumise. Selliste deformatsioonide vastu aitab hästi hambakliinikutes teostatav müofunktsionaalne teraapia ehk näo- ja suupiirkonna lihaskonna vale asendi ja funktsionaalse häire ravi.

Kui laps hingab suu kaudu, teeb neelates grimasse, eritab tavapärasest rohkem sülge või surub rääkides keelt hammaste vahele, võib olla tegemist müofunktsionaalse häirega. „Kõige tavalisem sümptom on suu- või segahingamine, mille puhul laps hingab läbi suu, sest nii on mugavam,“ sõnas müofunktsionaalne terapeut Ekaterina Kurochkina. Lisaks suuhingamisele annab müofunktsionaalsest häirest sageli aimu see, kui beebieast välja kasvanud laps kasutab endiselt lutti või imeb pöialt, samuti hammaste öine krigistamine ja küünte närimine.

Ka füüsilised probleemid, nagu valud või naksud alalõualiigestes ning öised hingamisprobleemid — sealhulgas norskamine ja uneapnoe –, võivad müofunktsionaalsele häirele viidata. Peamine häirele osutav probleem on aga siiski suuhingamine, rõhutas Kurochkina.

Suuhingamine toob kehva rühi

Müofunktsionaalse terapeudi sõnul ei mõjuta pidev suu kaudu hingamine mitte vaid nägu ja hambumust, vaid inimese elukvaliteeti üldisemalt. Lisaks suukuivusele, mille sissehingatav õhk endaga kaasa toob, põhjustab see ka tavapärasest tugevamat hambakaariest ja igemepõletikku, mis omakorda suurendavad hambumuse anomaaliaid ning takistavad hambakaarte eakohast arenemist.

Seotud lood:

„Sageli on müofunktsionaalsete probleemidega lastel kõnehäired, sest keele vale asend ei lase lapsel end mugavalt väljendada. Uneaegsed hingamishäired on samuti levinud tagajärg — vale hambumus lihtsalt ei lase hapnikul piisaval määral ajuni jõuda,“ selgitas Kurochkina. Tagatipuks võib suuhingamine kaasa tuua ka halva rühi, sest suu kaudu hingates on kehaasend paratamatult vale.

Kuidas ravi välja näeb?

Kurochkina, kes võtab patsiente vastu Kotka Tervisemajas Sakala Hambaravi hambakliinikus, kohtab oma töös sageli täiskasvanud patsiente, kes juba lapseeast saadik maadlevad suuhingamise tõttu tekkinud probleemidega. „Mida kauem inimene laseb häirel süveneda, seda raskem on seda välja ravida. Täiskasvanud inimesel on suuhingamisest põhjustatud kahjustusi väga keeruline korrigeerida,“ nentis Kurochkina, kes soovitab lapsevanematel kahtluse korral võsukesega esimesel võimalusel hambaarsti ja müofunktsionaalse terapeudi poole pöörduda. „Ainult noores eas jälile saadud suuhingamist on võimalik täielikult välja juurutada,“ märkis terapeut, lisades, et ka huule- ja keelekida eemaldamisel tasub müofunktsionaalse terapeudi juurde aeg kinni panna.

Suuhingamise ravi sõltub Kurochkina sõnul alati individuaalsest lähenemisest ning häire raskusastmest. „Ravi koosneb mitmetest ravitsüklitest, kuna eeldab koostööd ka teiste spetsialistide, kõige tavalisemalt ortodondi, kõrva-nina-kurguarsti, unearsti või kõneterapeudiga. Lihtsamatel juhtudel saab abi korrigeerivatest harjutustest, mis igapäevasel tegemisel aitavad keele asendit mehaaniliselt korrigeerida, raskematel juhtudel tuleb eemaldada adenoidid või kurgumandlid. Kui probleem on väga kaugele arenenud, tuleb ortodontiliste aparaatidega muuta lõualuude kasvu,“ rääkis Kurochkina.

Seejuures tuleb arvestada pika raviajaga: müofunktsionaalne ravi kestab tavapäraselt vähemalt üheksa kuud, kuid võib kesta ka üle kahe aasta. „Häire saab täielikult kaduda ainult siis, kui lapsega tehakse igapäevaselt ja järjepidevalt tööd õige hingamis- ja neelamismustri omandamiseks,“ selgitas Sakala Hambaravi terapeut pikka raviaega.

Inglite aeg