Tartu Ülikooli hambaarstiteaduse instituut ja Eesti Hambaarstide Liit uurisid 2018. aastal 434 kolmeaastase, 467 kuueaastase ja 412 kaheteistkümneaastase lapse suutervist. Muu hulgas hinnati kaariese levikut ja kaarieseriski tekitavat käitumist.

Uuringust selgus, et kolmeaastaste laste seas oli tervete hammastega lapsi 71% ehk kaarieseravi vajas 29% lastest. „Selles vanuses on lapsel suus 20 hammast. Karioossete hammastega lastest ligikaudu kolmandikul vajas ravi üks hammas, suurim ravi vajavate hammaste arv oli aga 15,” rääkis üks uuringu korraldaja, Tartu Ülikooli lastestomatoloogia dotsent Jana Olak. Ta lisas, et hambaemaili esmased muutused, mis kohest ravi ei vaja, aga viitavad edasisele kaariese arengule, märgiti ära 49%-l kolmeaastastest lastest.

Kuueaastaste hulgas oli tervete piimahammastega lapsi 28%. 58%-l lastest olid piimahammastes kohest ravi vajavad hambaaugud. „Esmaseid muutusi, mis viitavad võimalikule kaariese arengule, esines 66%-l uuritud lastest,” kirjeldas Olak.

Kaheteistkümneaastaste seas oli tervete hammastega lapsi 32%, sh tervete jäävhammastega 39%. Hinnates eraldi esimeste jäävhammaste olukorda, leiti, et esimestes purihammastes olid täidised 47%-l lastest ja kaariesest kahjustatud esimesi purihambaid oli 20%-l lastest.

Uurimisrühma hinnangul on kolme-, kuue- ja kaheteistkümneaastaste Eesti laste seas kaariese levik Euroopa eakaaslastest keskmiselt suurem. Olaki sõnul saab suutervise eest hoolitsemine alguse kodust, kus vanemad on lastele eeskujuks. „Esmatähtis on pöörata tähelepanu korrektsele suuhügieenile, tähtis on õige sagedusega ja tervislik toitumine ning regulaarne hammaste kontroll.”

Uuringu järgi pestakse 58%-l kolmeaastastest hambaid kaks korda päevas. 31% peseb hambaid kas ainult hommikul või õhtul, ülejäänud harvemini või juhuslikult. Kuueaastastest lastest peseb hambaid kaks korda päevas 69%, juhuslikult 7%, ülejäänud pesevad hambaid üks kord päevas. Kaheteistkümneaastastest uuritutest peseb hambaid kaks korda päevas 70% ja vähemalt üks kord päevas 23%, ülejäänud teevad seda juhuslikult.

Hambaarstid rõhutavad, et alla viieaastane laps ei suuda ise hambaid korralikult pesta, mistõttu on vanema abi väga tähtis. „Kuldreegel on, et pese hambaid kaks korda päevas kaks-kolm minutit. Pärast hambapesu peaks pasta välja sülitama, aga mitte suud loputama, sest siis on pasta mõju suurem. Lapsed, kellel on suus juba jäävhambad, ja täiskasvanud peaksid enne hammaste pesemist kasutama ka hambaniiti,” rääkis Jana Olak.

Esimese visiidi hambaarsti juurde peaks tegema siis, kui laps on poolteist kuni kaks aastat vana. Edaspidi peaks kontrollis käima iga kuue kuu järel. Kuigi Eesti Haigekassa tasub alla 19-aastaste hambaravi, ei käi sugugi mitte kõik Eesti lapsed ja noored regulaarselt hambaarsti juures. Seda peegeldas ka uuring.

Selgus, et kolmandaks eluaastaks oli hambaarsti juurde viidud 57% lastest, neist 16% oli seal käinud kaks korda ja 39% üks kord aastas. 32% kuueaastastest lastest käivad vanemate sõnul hambaarsti juures kaks korda aastas, vähemalt üks kord aastas käib seal 48% lastest. Kaheteistkümneaastastest käib nende endi sõnul hambaarsti juures kaks korda aastas 40% ja üks kord aastas 36%, ülejäänud käivad kas harvemini, juhuslikult või ei mäleta, millal viimati hambaarsti juures käisid.

Suutervise huvides peaks jälgima ka söömissagedust ja söögi-joogi tervislikkust. „Hammastele on kasulik, kui söögikordade vahele jääb kolm tundi. Lapsed võiksid süüa palju tooreid puu- ja juurvilju ning vähese suhkrusisaldusega toite. Janu korral peaks jooma vett, teisi jooke võib pakkuda toidukorra ajal,” soovitas Olak.

Kolme-, kuue- ja kaheteistkümneaastaste laste suutervise uuringut rahastas Eesti Haigekassa.