04.12.2015, 09:10
10 asja päevadest, mis paneb naised muretsema
FOTO:
Päevad ehk menstruatsioon on küllap sulle vähemal või rohkemal määral meelehärmiks. Pole tore avada tööl käekotti, mis on sideme- või tampoonipakke täis. Veel vähem vaevelda koosolekul murega, et äkki on toolile jäänud jälg ning riietele ilmunud plekid. Kas oled mõelnud, on su menstruatsioon normaalne või liiga vererohke?
Loomulikult pole kaotatud verehulka võimalik selliselt mõõta, kuid siiski on olemas testküsimused, et enda päevi analüüsida.
- Kas menstruatsiooniveres on väiksemaid või suuremaid klompe?
- Mitut hügieenisidet sa kasutad esimesel, teisel, kolmandal päeval kuni seitsmenda-kaheksanda päevani?
- Mitmendal päeval veritsus lakkab?
- Kas hügieeniside on kergelt või mõõdukalt määrdunud või täielikult läbi imbunud?
- Kui kasutad tampooni, on see kergelt, mõõdukalt või täiesti läbi imbunud?
- Kas sa kasutad tampooni ja hügieenisidet koos?
- Kui pikalt sinu päevad kestavad?
- Kas sul esineb peavalusid, kõhuvalusid, survet alakehale?
- On sul esinenud rauapuudust?
- Kas vahekord partneriga on valulik?
Müoom on healoomuline kasvaja, mis pärineb emaka lihaskihist ehk müomeetriumist. Müoomid kasvavad enamasti aeglaselt emaka seina sees või selle küljes.
Seda, millest müoomid tekivad, veel päris täpselt ei teata ning seetõttu pole võimalik ka müoomi tekkimist ennetada. Kuid sageli on müoomi riskiteguriteks varane menstruatsioon, kasvav vanus, ülekaal. Kui emal või vanaemal oli müoom, on suur tõenäosus pärilikkusel.
Müoomid arenevad sageli sünnituseas naistel ja võivad suureneda raseduse ajal. Ühel naisel võib korraga esineda mitu müoomi ja need võivad paikneda emaka erinevates kohtades.
Müoom võibki avalduda erinevalt. Näiteks ei pruugi suur müoom üldse kaebusi põhjustada, kuid väike vorm võib tekitada olulisi terviseprobleeme. Samas võib rohke ja pikaleveninud menstruatsioon, tsükliväline veritsus, menstruatsioonivalu, alakõhuvalu, surve põiele ja soolele, kõhu nähtav suurenemine, sage urineerimine ja ebamugavustunne selle juures, kõhukinnisus, valulik vahekord, viljatus, rasedusega seotud tüsistused ja või raseduse katkemine rääkida müoomist.
Kui sul on pikad ja rohke verehulgaga päevad, kaasneb sellega kaugemas perspektiivis aneemia. Selle väljenduseks on kahvatus, väsimus ja jõuetus ning sa pead pidevalt lisaks tarvitama rauatablette.
Sõltuvalt asukohast põhjustavad müoomid erinevaid kaebusi ja probleeme
Emaka siseseinal paiknev müoom võib põhjustada vererohkeid ja pikki menstruatsioone ning tsüklivälist veritsust.
Emaka seinas paiknev müoom võib tekitada krambitaolist valu, eriti päevade ajal, ajendades sind tarvitama valuvaigisteid.
Suured müoomid põhjustavad alakõhus survetunnet, millega kaasnevad sageli põieprobleemid, ebamugavus urineerimisel, kõhukinnisus ja ka seljavalud. Suur müoomisõlm võib suruda naaberelunditele ja ümbritsevatele närvidele ning tekitada tugevaid valusid alakõhus. Müoomid võivad halvemal juhul põhjustada ka viljatust või raseduse katkemist.
Müoomid võivad olla imeväikesed, mikroskoopilise suurusega või areneda koguni 30 cm läbimõõduga koemassiks.
Naiselik omadus probleeme edasi lükata
Vaatamata elukvaliteedi halvenemisele lükkavad paljud naised müoomidest põhjustatud probleemidele lahenduse otsimise edasi kuni 5 (!) aastat, mil nad lõpuks arsti juurde lähevad…
Suurimaks abiotsimise ajendiks on siiski füüsilised probleemid. Enim naisi otsib abi seetõttu, et neile teeb muret menstruatsioonidega seotud valu ja rohke verejooks.
Murettekitavast olukorrast väljapääsemiseks tuleb otsida infot, analüüsida sümptomeid ning minna otsustavalt abi otsima. Diagnoosimine omakorda toob lähemale lahendused ning sobivate ravivõimaluste leidmise.
Esiteks, loetle üles faktid. Analüüsi oma tundeid, mida need probleemid sulle tekitavad ning tee selle põhjal otsus. Kas sa tahad, et see kõik jätkuks või sa soovid leida lahendusi? Tee oma järeldustest kokkuvõte ja asu tegutsema. Otsi toetajaid ja abi.
Emakamüoomide (teaduskeeles fibroidide) ravivõimalused sõltuvad müoomide suurusest, arvust ning paiknemisest, samuti sellest, milliseid probleeme need naisele tekitavad. Kindlasti on oluline patsiendi vanus ja edaspidine laste saamise soov.
Ravivõimalustest eristatakse kirurgilisi meetodeid ning ravi ravimitega. Viimane on naisele tihtipeale kõige säästlikum, säilitades suure tõenäosusega tema fertiilsuse. Vähem tehakse mittekirurgilisi protseduure, nt emakaarterite embolisatsiooni. Sageli kombineeritakse kirurgilist ja ravimitega ravi. Kui müoomid on väga suured ja probleemsed, võidakse nende raviks valida kirurgilised lahendused.
Farmakoloogilise ehk ravimitega ravi eeliseks on säästa ka emakat ning säilitada naise viljakust. Operatsioonieelselt võidakse kasutada süstitavaid ravimeid, mis vähendavad müoomide suurust ja veritsust, müoomidega seotud vererohkete päevade korral kasutatakse vahel emakasisest hormoonspiraali, kuid müoome see ei ravi.
Viimastel aastatel on müoomipatsientidele kättesaadav tablettravi, mis toimib otseselt müoomidele, vähendab müoomide suurust ja nendega seotud vereeritust. Tablettravi on hästi talutav ja sellel on vähe häirivaid kõrvaltoimeid. Samuti on tablettravivõimalus abiks naistele, kes tulevikus soovivad sünnitada.
Tablettravi puhul saab lihtsustatult öeldes loota, et naine võib selle ravi tulemusena operatsioonist pääseda või operatsiooni edasi lükata. Kui varem võis müoome ravida ainult operatsioonieelselt, siis nüüd saab seda teha korduvalt ja mitmekuuliste tsüklitena. Seda võimalust enne ei olnud. Ravides perioodide kaupa, pidades vahet ning siis taas alustades ravikuuri on andnud paljudele naistele võimaluse planeerida tulevikus lapsi. On juhtumeid, kus pärast teist või kolmandat ravikuuri väheneb müoom nii palju, et patsiendid ei vaja enam kirurgilist sekkumist. Ravimi valik sõltub sümptomite raskusest ja ravi eesmärgist.
