10 külmetusriski ja kuidas neid vältida
Olge inimeste ja esemete katsumisel tähelepanelik
Kas olete oma kolleegi armunud? Ja ta on külmetunud? Suudelge teda julgelt- vähemalt nohu saamist pole teil küll peaaegu üldse karta vaja. Sest sel viisil ülekantuna saavutavad viirusetekitajad oma eesmärgi hämmastavalt harva. Seda näitas ameerika nohu-uurija Elliot Dicki poolt läbiviidud katse külmetunud ja tervete tudengitega. Kuueteistkümnest suudeldud noorest nakatus haigusesse vaid üks. Teadlased oletavad, et pisikud satuvad koos süljega nende jaoks surmavasse mao happekeskkonda. Värskelt armunud on aga nii kui nii viiruste vastu võideldes edukamad: „Teie immuunsüsteem on tugev,“ ütleb doktor Helmut Uphoff Marburgist.
Ettevaatlik tuleb olla aga ukselinkide, telefonitorude, koopiamasinate ja klaviatuuride katsumisel ning viisakatel käesurumistel, sest külmetusviirused püsivad nahal, õhus ja peaaegu kõigil materjalidel lausa kolm tundi aktiivsetena. Kuna peaaegu iga inimene selle lühikese perioodi jooksul mitu korda teadmatult oma nina katsub või silmi hõõrub, siis satuvad haigusetekitajad otse või läbi pisarakanalite hõlpsasti ninasse- sinna, kus külmetus areneb.
Palju inimesi, palju viiruseid
Aevastades lendavad viirused 160 kilomeetrise tunnikiirusega ja kuni nelja meetri kaugusele. See tähendab, et tihedate rahvamasside hulgas bussis või rongis, inimesi täis ootetubades, restoranis või teatris istudes on väga tõenäoline, et keegi, kellel on nohu, teile liiga lähedal seisab. Kui juba 10 kuni 30 viirust ninna satuvad, on see piisav, et tekiks infektsioon.
Ameerika nohu-uurija professor Jack Gwaltney Virginia Ülikoolist on kindel, et ka täiesti laitmatu immuunsüsteemiga inimesed nakatuvad haigusesse, kui mõnedel viirustel õnnestub koguneda nende limaskestale nina ja neelu vahelisel alal. Sellest hetkest kulub vaid kaheksa kuni kaksteist tundi, kuni esimesed külmetussümptomid ilmnema hakkavad.
Iga viies inimene nakatub külmetushaigusesse ka pärast kahetunnist lennureisi, näitas uus uuring 1000 osavõtjaga California Ülikoolist San Fransiscos. Ja seda sõltumata asjaolust, kas sõidu ajal töötas kliimaseade (ja taaskasutatava õhuga viirused kabiinis levida said) või varustati lennukit värske õhuga. Seega võivad konditsioneeride tootjad kergendatult hingata: isegi lennates paistavad inimeste tegelikud haigestumispõhjused olevat hoopis tihe kokkupuude kaasreisijatega ja unepuudus.
Vähene magamine on tervisele halb
Täielikuks taastumiseks vajab immuunsüsteem vähemalt neli kuni viis tundi und ööpäevas. Inimene, kes vähem magab, on haigustele vastuvõtlikum: juba pärast ühte ülevalpüsitud ööd kahanevad tapja- ja abirakud meie kehas poole võrra, ütleb doktor Frank Kässner, sisehaiguste arst Cottbusist.
Diskoööl lisanduvad unepuudusele tihti immuunsuse tapjad alkohol ja sigaretid, magamata olekust tulenevast piinast aga tervist nõrgendav faktor stress.
Ohtlik: külmad jalad
Kui paljudel meist ikka põrandasoojendus on? Ja toasusse pole ka alati käepärast võtta. Seega lõppeb hambapesu vannitoa peegli ees tihti jäiste jalgadega.
Kui keha alajahtumise signaali saab, kitsenevad meie veresooned kiiresti. See tähedab aga aeglasemat vereringet, sealhulgas ka nina ja neelu piirkonnas, ning seeläbi halvemini funktsioneerivat nina limaskesta. Vähem soojendatud õhku ja niisutamist põhjustavad aga kaitsevõime nõrgenemist.
Liigne kiirtoidu söömine nõrgendab keha loomulikku kaitsevõimet
Hamburgerid ja magusad snäkid sisaldavad palju rasva ja vähe tervislikke toitaineid. Inimesed, kes peamiselt vaid nendest toituvad, ei omanda lihtsalt piisavalt vitamiine. Võimalik tagajärg: limaskesta rakud saavad kahjustatud ning viirusekaitse kukub samm-sammu haaval kokku, ütleb doktor Bernhard Uehleke Freie Universität Berlinist.
Vähene joomine teeb viiruste elu lihtsaks
Selleks, et limaskest haigusetekitajaid optimaalselt eemale hoida suudaks, peab ta alati niiske olema. Ja see on võimalik ainult piisava vedeliku tarbimise korral (umbes kaks liitrit päevas). Siiski joob enamus inimesi külmade kuude vältel liiga vähe, sest janutunne puudub.
Liiga soojad ruumid on problemaatilised
Üle 90 protsendi ajast veedame me suletud ruumides. Küttekehadelt tulev õhk on aga kuiv ja seeläbi pole ka limaskest piisavalt märg. Niiske ja limane kaitsekilp, millelt viirused tavaliselt tagasi põrkuvad, ei funktsioneeri seetõttu enam efektiivselt.
Eriti problemaatilised on suvised toatemperatuurid talvel: inimesel, kes istub terve päeva väga soojas töötoas ja vedeleb õhtuti vaid T-särk seljas teleka ees, võimaluse korral magab veel ka küttekeha kõrval ning ei hinga üldse värsket õhku, nõrgeneb immuunsüsteem kiiresti.
Kaitsevõime tapja — suitsetamine
Sigaretid on tõelised immuunsüsteemi tapjad, sest nad kahjusatavad limaskesta puhastamisfunktsiooni nii, et sellel on haigusetekitajaid ninast raskem eemale tõrjuda. „Juba esimene tõmme aeglustab limaskesta ripsmete liikumist,“ ütleb doktor Uehleke.
Sellist effekti võib täheldada isegi passiivsete suitsetajate puhul, kuigi selle terviserikkumise vormi mõju on alatähtsustatud. Lisaks klammerduvad viirused suitsuosakestele, mistõttu hingab inimene sigaretitossuses õhus sisse rohkem haigusetekitajaid, ütleb doktor Uehleke.
Ettevaatust välispordiga tegeledes!
Tunnipikkune higistamaajav jooks läbi jaheda udu iseenesest veel haigeks ei tee- vastupidi, sport ja liikumine tugevdavad immuunsüsteemi. Aga vahetage kohe pärast seda riideid! Märgade hilpude ja higiste juustega ringikõndimine koormab kaitsevõimet. Eriti halvasti mõjub immuunsüsteemile mitmekordne jäise ja sooja õhu vahetus. Näiteks siis, kui hüppate suusatades rajalt mägionni ning seejärel kohe jälle liftile.
Sama halb on üleliigne treenimine, sest ka see kurnab immuunsüsteemi. Seetõttu on kestvussportlased infektsioonidele väga vastuvõtlikud.
Haigusetekitajatele meeldib pidev stress
Negatiivselt läbielatud stress koormab ja nõrgendab immuunsüsteemi. Uuringud näitavad, et masendunud inimesed reageerivad olemasolevatele külmetuspisikutele nohuga õnnelikest kiiremini.
See kehtib eelkõige kestva stressi puhul, millega seonduvad tunded nagu kurbus, hirm ja abitus (näiteks südamevalu korral või eksamiolukordades). Aga nagu näitab Pittsburghi Ülikooli uuring, tekitab suurimat külmetumisriski masendus, mis on põhjustatud perekondlikest probleemidest või töötusest.
Kiire abi viiruste vastu
Soojendage külmad jalad ülesse: 15 kuni 20 minuti pikkune ja umbes 40 kraadine jalavann elavdab vereringet. Reflekside tõttu ka ülemiste hingamisteede oma.
Kaitse bussis ja rongis: Ärge hingake suu kaudu, sest vaid nina limaskest suudab viirused kinni püüda. Mitte küll rumal, aga meie riigis pisut naermapanev on ka suukaitse, mis näiteks Jaapanis on täiesti tavaline.
Ärge unustage käsi pesta: Ühes USA sõjaväelaagris anti ajateenijatele käsk: „Käsi tuleb pesta viis korda päevas!“ See tõi endaga kaasa külmetushaiguste vähenemise 45 prontsendi ulatuses.
Tagage nina limaskesta efektiivseks funktsioneerimiseks toas niiske õhk: kõige paremal juhul läbi reeglipärase tuulutamise või niiskete rätikute küttekehadel hoidmise. Eluruumides ei tohiks temperatuur tõusta üle 20 kraadi, magamistoas piisab ka 16st kuni 18st kraadist. Ainult vannitoas võib õhk olla hubased 22 kraadi soe.
Puhastage nina soolveega: Külmetusohu korral tugevdab soolaloputus koormatud limaskesta kaitsevõimet, mis tähendab seda, et haigusetekitajaid ja tolmuosakesi saab puhtast õhust hõlpsasti eraldada.
Viirustepidurdaja on ka vann: Kuum vann teeb head ja takistab viiruste paljunemist. Külmetused lähevad nii kiiremini mööda.
Allikas: brigitte.de
