12 vihjet gripi ennetamiseks

 (18)
Miks ma sellele varem ei mõelnud?
Foto: DELFI

Grippi, rahvakeeli ka külmetushaigust, ei suuda õieti keegi kuidagi ravida. On ju ütlemine, et kui arsti juurde lähed, saad nohust lahti seitsme päevaga, muidu läheb aega vähemalt nädal. Seetõttu tasub eriti tähelepanelikult tegeleda ennetamisega.

1. Pese käsi

Enamus viiruseid levivad otsekontaktis. Oled kindlasti näinud, kuidas mõni inimene (võibolla isegi just külmetanud) aevastab nina peopesaga varjates ning avab seejärel selle sama käega ukse või võtab bussis istmeseljatoest kinni. Ninast tulnud tatipritsmetes on aga uskumatult mitmekesin elu. Osa neist elavad mitte ainult tunde vaid vahel suisa nädalaid ning nende ainus lootus on leida uus, veelgi mõnusam elukeskkond. Seega — pese käsi kasvõi kohe praegu, ja seejärel nii sageli kui vähegi võimalik. Kui su hirm praegu eriti suureks läks, siis hangi apteegist antiseptilinie kätepesuvedelik. Siis juhuks, kui su lähedal ei ole ühtegi veekraani.

2. Kui aevastad, ära kätega nägu kata

Loe eelmine punkt veelkord üle ja seejärel pista taskusse pabersalvrätikute pakike. Sa tunned ju enamasti aevastust ette, eks. Seega võtad kohe taskust salvrätiku ning katad oma tatise nina just sellega. NB! Nüüd viska täisnuusatud paber kohe prügikasti. Muide, äärmuslikus olukorras on lubatud ka nö õhku aevastada. Eeldatavalt keerad sa pea muidugi eelnevalt kaaskodanikest ära…

3. Püüa põse paitamisest hoiduda

Viirused ja bakterid tungivad meie kehasse kõikvõimalikke kanaleid pidi — ka silmade, nina või suu kaudu. Näo puudutamine on seega üleüldine põhjus, miks lapsed nii sageli haigestuvad. Ning lapse paitus on omakorda üks peamisi põhjuseid, miks vanemad tõbiseks jäävad..

4. Joo võimalikult palju

Vesi toimib kahel moel: uhub organismi ning niisutab seda. Täiskasvanu vajab päevas umbkaudu liitri vett päevas. Seda, kas su organism on saanud piisavalt vedelikku, saab lihtsalt testida — uriini värvi järgi. Kui pissiproov on peaaegu värvitu, oled olnud tubli vedelikumanustaja. Kui uriin on tumekollane, tuleb sul päeva jooksul kindlasti rohkem vett juua.

5. Käi saunas

Tõsi, teadlased ei ole veel antud küsimuses sajaprotsendiliselt kindlad saunatamise mõjus. Kuid väidetavalt on saksa teadlased siiski oma veerand sajandit tagas testides kinnitanud, et need inimesed, kes käisid saunas vähemalt kaks korda nädalas haigestusid poole harvem nendest, kel saunatamise võimalus puudus. Kuid on olemas ka teooria, mis ütleb, et bakterid ja viirused lihtsalt ei ela saunas valitsevat kuumust üle.

6. viibi värskes õhus

Värske õht on oluline, nagu ka ruumide õhtuamine. Eriti külmematel aastaaegadel. Põhjuseks asjaolu, et keskküte kuivatab tubast õhku ning inimene muutub viirustele ja nakkustele vastuvõtlikumaks. Oled ehk märganud, et külma ilmaga püsivad inimesed meelsasti toas ning selle asemel, et viiruseid õuekülmas peletada, aitavad nad neil soojuses hoopis lisanduda.

7. Treeni regulaarselt

Aeroobne treening tõstab südamelöökidearvu ning ajab su parimal juhul hingeldama, mille tulemusena hakkad sa higistama. See kõik võiks kanda koondnimetust: keha viirusetapuosakond.

8. Söö juur-, puu- ja köögivilju

Vitamiinipurk on käepärane, kuid neid ei pea ilmtingimata tarbima. Seda juhul kui sööd piisavalt juurvilju. Mida enam krõpsuvad (ikka liivast-mullast puhtaks pestult), seda kasulikumad. Kõigis neis on piisavalt vitamiine, mis aitavad organismil viirustega toime tulla.

9. Söö jogurtit

Mõned uurimused kinnitavad, et kui sa sööd iga päev topsikese või kausitäie jogurtit, langeb sinu külmetusrisk umbes 25 protsenti.

10. Suitsetad? Lõpeta!

Statistika näitab, et suitsetajad külmetuvad sagedamini ja — raskemalt. Fakt on ka see, et ainuüksi suitsetajate seltskonnas nõrgestad sa oma immuunsust. Sigaretisuits kuivatab ninasõõrmeid ja nii ei saa ninakarvad (neist tõesti ON KASU!) täita oma ülesandeid: takistada viiruste imbumist kehasse. NB! Üks sigarett „uinutab“ ninakarvad umbes pooleks tunniks.

11. Tarbi vähem alkoholi

Alkohol kuivatab organismi, muutes selle külmetustele vastuvõtlikumaks.

12. Puhka

Jah, muidugi on pidevalt kiire. Kuid õpi aegajalt puhkepause pidama. Lihtsalt olles, lõõgastudes, lebotades tekib su verre rohkem interleukiine, mis omakorda on toimivad kaitsemüürina sinu ja viiruse vahel. Nüüd aga — ole hea, pea palun väike paus!

Allikas: WebMd