Pärast menopausi on su kõht (võrdlemisi) lame

Naised, kelle keha kogub rasva just vöökoha ümber, elavad vähem kui need, kelle keskkoht püsib peen. Miks just kõhupekk halb on? Loe siit: Rasvatüüp, mis võib surmavalt mõjuda: kas ka sina oled ohustatud?

Olid lapsena normaalkaalus

Mida suurem oli su kehakaal lapsepõlves, seda surem oht on sul teise tüübi diabeedi tekkeks. Samuti ohustavad pakse lapsi südame-veresoonkonna haigused.

Naudid kaerahelbeputru ja vaarikaid

Enamik inimesi sööb liiga vähe kiudaineid ehk ainult 10-14 grammi päevas. Lisa 10 grammi kiudaineid oma päevamenüüsse ja südamehaiguste risk väheneb 17% võrra. Kiudained hoiavad ka kõhu kauem täis, seega on head sõbrad kaalulangetusel. Näiteks tee hommikusöögiks kaerahelbeputru, pane peale värskeid maasikaid ja saad 12 grammi kiudaineid juba ühest söögikorrast kätte.

Iga kalor loeb

Mehed ja naised, kes piirasid oma igapäevast kalorinormi tavalise 2000-3000 asemel 1400-2000ni, tunnevad end 15 aastat nooremana ja sama tunneb ka nende süda! Asi pole ainult söömises, vaid selles, et iga amps on läbimõeldud ja igast kalorist saad sa rohkem ja paremini kätte oma organismile vajalikke toitaineid.

Armastad teed

Nii must kui roheline tee sisaldavad aineid, mis lõõgastavad veresooni ja kaitsevad südant. Inimesed, kes joovad 4-5 tassi rohelist teed, on kõige väiksemas infarktiohus. 1-2 tassi musta teed annab sama tulemuse. Jälgima pead muidugi seda, et tee oleks värske ja orgaaniline. Pakiteed, muuseas, ei anna sama efekti — eelista naturaalseid lehe/puruteesid.

Coca-cola su menüüsse ei kuulu

Karastusjookide joojatel on kõrgem vererõhk ja insuliinitase, just neil koguneb rasv ümber kõhu ja ka kolesterioolitaseme hoidmisega on neil probleeme.

Koolajookides leiduv magusaine on sõltuvusttekitav ning paneb sind järjest magusamaid maitseid järjest rohkem tahtma.

Kui mullijoogist loobuda ei suuda, asenda koolajoogid mulliveega, millele lisad sidrunit, maasikaid, kurki või mahla.

Sööd lillat toitu

Tumedad viinamarjad, mustikad, mustsõstrad, punane vein — kõik need sisaldavad aineid, mis vähendavad südamehaiguste ja infarktide riski ninghoiavad veresooned korras.

Sa ei armasta punast liha

Liha töötlemisel tekivad kantserogeenid, mis muidugi tervisele head ei tee. Seetõttu on pikema eluae lootus neil, kes ei söö liiga tihti sinki, grillitud tooteid, kotlette jne. Eelista naturaalset liha ja väldi pooltooteid.

Jooksed vähemalt 40 minutit päevas

Jooksjatel esineb vähem terviseprobleeme, näiteks on nad oluliselt vähem kimpus südame-veresoonkonnaprobleemidega, neil esineb vähem vähki ja nad nakatuvad harvemini põletikesse. Samuti hoiab sport vaimu virgena ja mälu korras.

Pigem kõnnid kui sõidad autoga

Kui kõnnid vähemalt 30 minutit päevas, võid rahul olla — sina saad kindlasti kauem tervet elu nautida kui inimesed, kes istuvad koduukse ees autosse ja sõidavad töökoha ukse ette, astudes sealt tooli peale istuma. Kui tööle ja koju jalutamine tundub võimatu, tee väikseimaid jalutuskäike päeva kestel — too kohvi kaugemast kohvimasinast, mine trepist jala, mine koeraga jalutama vms.

Koristad ise

Koristamine on suurepärane treening, mille käigus saad kulutada kuni 285 kalorit ja alandada enneaegse surma riski 30% võrra.

Treenid oma jalgu

Alakeha hea vorm annab sulle tasakaalu, painduvuse ja vastupidavuse. Mida vanemaks saad, seda nõrgemaks muutud ja seda suurem on oht kukkuda ning näiteks puusaluu murda. Nii et treeni oma jalgu ja alaselga, et need lihased hoiaks sind püsti veel kõrges vanuseski.

Oled peo hing

Elavad ja särtsakad inimesed on 50% väiksemas dementsusohus kui need, kes elavad sissepoole. Kui sa ei ärritu kergesti ja alsed pisiasjadel endast lihtsalt mööda minna, mediteerid, jood musta ja rohelist teed ning naudid elu maksimaalselt, ootab sind pikk ja õnnelik vanaduspõlv.

Naudid pereelu

Saja-aastastel on üks ühine joon: neile kõigile on selge, et töö on tähtis, aga mitte nii oluline kui head suhted oma pere, lähedaste ja sõpradega.

Tunned end 13aastat nooremana kui tegelikult oled

Nooruslik enesetunne on see, mis aitab sul pikemalt ja tervemalt elada. See annab juurde optimisni ja motivatsiooni, et raskusi ületada, võitleb stressiga ja alandab südamehaiguste riski. Just 13 aastat nooremana tundsid end särtsakad ja elujõulised vanurid, kes Michigani ülikooli uuringus osalesid.

Naudid väljakutseid

Sa ei lepi sellega, mis sul juba on, vaid sead endale alati järjest suuremaid ja ägedamaid väljakutseid. Mida rohkem sa keskendud oam tahtmise saamisele, seda rohkem ajumahtu sa kasutad ehk seda rohkem oma aju treenid. Alusta väikestest asjadest: kui oled alati lugenud armastusromaane, võta kätte mõni krimka või ulmekas, sea endale tähtaeg, milleks pead raamatu läbi saama, pärast jutusta sisu endale või abikaasale ümber.

Sulle meeldivad oma sõbrad

Head suhted aitavad stressi ja depressiooni vastu paremini kui miski muu. Teadmine, et su ümber on inimesed, kes sind aitavad ja toetavad, hoiab su vaimu virgena. Nii et helista julgelt oma sõpradele ja kutsu nad välja jalutama või teed jooma, tehke ühiseid õhtusööke ja tähistage sünnipäevi!

Ja su sõbrad on tervisliku eluviisiga

Kui su lähedane sõber hakkab kaalus juurde võtma, on 57% tõenäosus, et sinu kaal tõuseb samuti. Seega vali enda ümber inimesed, kellega sul on sarnased eluvaated ja eesmärgid ning kes ei vii sind mitte halvale teele, vaid aitavad tervislikku eluviisi hoida.

Oled kõrgelt haritud

Inimesed, kellel on haridust rohkem kui 12 kohustuslikku aastat, elavad 18 kuud kauem kui need, kel keskkooli läbitud pole. Põhjus? Mida haritum sa oled, seda vähem on tõenäoline, et hakkad suitsetama. Suitsetamine, nagu teada, rikub nii välimuse kui tervise korralikult ja kiiresti.

Hoiad end tehonoloogia arengutega kursis

Õpi kasutama Twitterit, Skype-i, Facebooki jne, et oma aju aktiivsena hoida. Internetiga sinasõprus tähendab ka rohkem suhtlusvõimalusi ja võimalusi enda harimiseks.

Su süda lööb 15 korda 15 sekundi jooksul

... ehk 60 korda minutis, see ongi normaalne pulsisagedus. Normaalseks peetakse vahemikku 60-100, kuigi mida madalam, seda parem. Madal pulsisagedus tähendab, et su süda ei pea topeltkoormusega pingutama ning peab seetõttu kauem tervena vastu.


Allikas: Prevention