Confido Meditsiinikeskuse terviseõe Keiu-Karin Michelsoni sõnul on viimase 20 aasta jooksul eestlaste nahamelanoomi haigestumine kõvasti kasvanud ja tõusnud aastas 4%. Vähiregistri andmetel haigestus 2015. aastal melanoomi 272 inimest, 15 aastat varem jäi haigestunute arv aga 120-130 piiridesse. “Inimesed reisivad aastaringselt rohkem ja lõunamaapuhkused venivad järjest pikemad,” selgitab Michelson kasvanud numbreid, “Talvel Alpides suusapuhkust veetes on päikesepõletuse teke tavapärane, kuna päikesekaitse ununeb.”

Teriseõde Michelson toob esile mõned levinumad seisukohad sünnimärkide kohta, mis võivad soodustada melanoomi teket.

  1. On patsiente, kes lepivad kahtlaste nahamoodustistega ja ei taha midagi kuulda juba tekkinud värvuse-, suuruse- ja kuju muutusest. On ebakindlus ja teadmine, et opereerimine on alati seotud riskiga.
  2. On hirm, et operatsioon tekitab suuri arme.
  3. On levinud, et päikesekaitsekreem pannakse päikese käes olles peale vaid ühe korra või siis unustatakse pärast ujumist või pikemat päikese käes viibimist päikesekaitsekreemi uuesti peale määrida.
  4. Unustatakse, et harrastusspordiga tegeledes peaks samuti päikesepõletust vältima, eriti kui käijakse ujumas, kalastamas, veesporti harrastamas ja Alpides suusatamas. Seda ka siis, kui tehakse aias tööd.
  5. Kui iga kahtlase sünnimärgiga arsti poole pöörduda, siis saadetakse sind lõpuks psühhiaatri juurde.


“Ohutu päevitamine tähendab päikesepõletuse vältimist. Selleks tuleb nahka UVA ja UVB kiirguse eest kaitsta ning seejuures kasutada päikesekaitsekreeme,” rõhutab Michelson. Päikesekaitsekreemi tuleb nahale määrida 30 minutit enne päikese käte minemist. Pead saab kaitsta mütsi või pearätikuga, silmi päikeseprillide ja keha heledate riietega. Terviseõde lisab, et soojal maal puhkajad võiksid arvestada, et Eestimaa päikese all sündinud ei tohi päevitada sama palju päikesetunde kui lõunamaainimesed. Lõpuks garanteerib teadlik päevitamine parema enesetunde, sest õhtul ei pea päikesepõletust ravima.

Melanoomi ennetamiseks on kõige olulisem ja efektiivsem just lapse- ja noorukieas liigse UV-kiirgusega kokkupuute ja sealhulgas päikesepõletuste vältimine. Päevitamisega peaksid ettevaatlikud olema ka eakad ja need, kellel on hele ja tundlik nahk või nahal ebakorrapärased sünnimärgid.

Juhtnöörid kahtlase sünnimärgi avastamiseks

Ohtlike sünnimärkide avastamiseks sobib ABCD-reeglistik, mis aitab kahtlasi tavalistest sünnimärkidest kiiresti eristada:

A — asümmeetria (asymmetry). Kas sünnimärk on korrapäratu? Kahtlase sünnimärgi üks pool erineb teisest poolest.

B — piir (border). Kas sünnimärgi ääred on ebakorrapärased? Kahtlase sünnimärgi äär on ebaregulaarne, sälkudega või narmendav.

C — värvus (color). Kas sünnimärgis esineb mitut erinevat värvitooni? Kahtlane sünnimärk sisaldab tihtipeale mitut erinevat värvitooni.

D — dünaamika (dynamics). Kas sünnimärk on ajaga muutunud? Kahtlane sünnimärk muudab värvi, kuju või suurust.

Kui leiad oma kehatüvel nahamoodustise, millel on üks või mitu riskifaktorit, ei tähenda see alati melanoomi või vaadust sünnimärki kirurgiliselt eemaldada. “Enamasti tuleb seda vastavalt nahamoodustisele edaspidi jälgida ja katta tugeva päikesekiirguse eest,” kinnitab õde.

Sünnimärgi uuring toob südamerahu

Mida varem me kehal kahtlase sünnimärgi või nahamoodustise avastame ja arsti poole pöördume, seda suurem on paranemistõenäosus. Paha- ja healoomulisi nahakasvajaid aitab eristada sünnimärgi kontroll-uuring Dermtest.

“Sünnimärgi kontroll on vajalik juhtudel, mil sünnimärk on suurenenud, kuju muutnud, hiljuti tekkinud, või veritsev ja sügelev,” räägib Keiu-Karin Michelson. “End testida võiksid ka need, kel on kahtlusi mõne aja jooksul välimuselt muutunud sünnimärgi osas, või kel esineb üksik asümmeetriline ja teistest tumedam, või erineva kujuga sünnimärk. Ohustatud on inimesed, kelle lähisuguvõsas on esinenud naha pahaloomulisi kasvajaid ning päikesekummardajaid, kelle melanoomiriski on suurendanud liiga intensiivne päevitamine või pidev solaariumi külastamine.”