Hemorroidid on sageli esinev tervisemure, mille puhul esinevad päraku piirkonnas laienenud või paistes veenid. Paljudel juhtudel ei saa selle mure käes kannatavad inimesed terviseprobleemist teada enne, kui see endast tõsiste sümptomitega märku hakkab andma.

Mida hemorrioidide kohta teadma peaksid?

Nii ülekaal kui rasedus võivad hemorroide hullemaks muuta, kuna nende mõlema puhul avaldub juba niigi paistes pärasoolele veelgi enam survet. Hemorroidid, mis on tekkinud päraku ava lähedale põhjustavad rohkem valu ja kui nendes tekib vere hüübimine, muutub valu väga tugevaks ning veenikomu tihkeks sõlmetaoliseks. Kuigi see ei kõla just kuigi meeldivalt, pole hemorroidid eluohtlikud. Sellegipoolest mõjutavad need tugevalt elukvaliteeti.

Sisemised ja välimised hemorroidid

Esineb kaht tüüpi hemorroide: sisemised ja välimised. Sisemised asuvad pärasoole lõpposa limaskesta all ning jäävad tihti märkamatuks. Kui hemorroidid aga mööda pärasoolt edasi liiguvad, muutuvad need päraku ümbruse naha all välimisteks hemorroidideks. Seal on neid juba lihtsam tuvastada, kuid oluline on teada, et inimesel võivad üheaegselt olla nii sisemised kui ka välimised hemorroidid.

Levinud sümptomid

Mida rohkem hemorroidid edasi arenevad, seda enam on selle käes kannatajal raskusi tualetis käimisega, kuna see terviseprobleem põhjustab kõhukinnisust. Seda eriti sisemiste hemorroidide puhul. Hemorroidid põhjustavad ka veritsust ning valu, sügelust ja vahel ka kõhulahtisust.

Sümptomid, mida ei tohiks ignoreerida

Kuigi hemorroidid on äärmiselt ebameeldivad, ei ole alati ainsaks lahenduseks meditsiiniline ravi. Väikesed sisemised hemorroidid kaovad tihti mõne päevaga iseenesest ning sama võivad teha ka suuremad välimised hemorroidid. Sellegipoolest on mõned hemorroidide sümptomid, mille puhul peaks kindlasti arsti juurde pöörduma:

  1. Soolestiku tööga kaasneb veritsus
  2. Valulikkus, seda eriti tualetis käies
  3. Väljaheide on punakas
  4. Valu, mis kestab enam kui nädala
  5. Tunned pärakupiirkonnas tükke
  6. Hemorroidid on sõlmes
  7. Esineb krooniline kõhukinnisus

Mõned neist sümptomitest võivad viidata ka tõsisemale terviseprobleemile nagu näiteks käär- ja pärasoolevähk, Crohni tõbi, koliit, divertikuliit ja kolorektaalvähk. Lisaks võivad need sümptomid viidata ka pärakulõhedele ehk mikroskoopilistele haavanditele päraku ümber, mis nõuavad meditsiinilist ravi. Kuigi need sümptomid ka ei pruugi tõsist terviseprobleemi tähendada, on siiski parim lasta end meelerahuks arstil üle kontrollida.

Kuidas hemorroide diagnoositakse?

Kui oled sümptomite osas konsulteerinud perearstiga, võib sind järgmiseks ees oodata gastroenteroloogi või proktoloogi vastuvõtt. Põhjalikum uuring võib endast kujutada nii anoskoopiat, sigmoidoskoopiat kui ka kolonoskoopiat. Tulemuste põhjal paneb arst paika ravi, mis sinu jaoks kõige paremini toimib.

Missugused on võimalikud ravimeetodid?

Ravimeetodeid on erinevaid ning need pannakse paika vastavalt probleemi tõsidusele. Kergemaid hemorroide saab ravida apteekides retseptita saadaval olevate valuvaigistava ja põletikuvastase toimega kreemide või pärakuküünalde kasutamisega.

Vaevuste leevendamiseks piisab enamasti ka kõhukinnisuse vältimisest ja soojast vannist. Oluline on aga meeles pidada, et need abinõud ei mõju otseselt ravina, vaid aitavad tõsisemaid sümptomeid leevendada. Enamasti kaovad hemorroidid iseenesest, kuid kui see ei juhtu, võib vaja olla kirurgilist sekkumist.

Minimaalselt invasiivne ravi

Kui käsimüügiravimid ja kodused protseduurid ei aita, võib arst otsustada ka minimaalselt invasiivsete protseduuride kasuks nagu laserravi või skleroteraapia. Need vajavad vaid kohalikku tuimestust, et valu ja ebamugavustunne oleksid minimaalsed. Neil on ka kõrge õnnestumisprotsent hemorroididest vabanemiseks.

Mis on hemorroidektoomia?

Tegemist on operatsiooniga, mille käigus eemaldab kirurg põletikulised koed, mis valu ja ebamugavustunnet tekitavad. Selle kasuks otsustatakse aga alles siis kui mitte ükski teine kergem protseduur hemorroididest vabanemiseks ei ole õnnestunud. Protseduuri viiakse läbi kas kohaliku või üldise anesteesiaga ning selle ajal saab eemaldada nii sisemisi kui välimisi hemorroide. Ka selle protseduuri õnnestumise protsent hemorroididest täielikult vabanemiseks on tervelt 95 %. Sarnaselt igale teisele kirurgilisele protseduurile võivad ka sellega kaasneda riskid nagu veritsus ja infektsioonid. Riskide vähendamiseks järgi hoolikalt arsti antud soovitusi järelhoolduseks, kaasa arvatud vajalike ravimite tarbimine.

Kas hemorroide saab ennetada?

Kuigi ühel eluhetkel võib igal inimesel hemorroididega kokkupuude toimuda, on mõned sammud, mida saad selle riski vähendamiseks ette võtta. Üheks peamiseks hemorroidide tekkepõhjuseks on kõhukinnisus. Seega tuleb kasuks kõrge kiudainete sisaldusega toitude tarbimine, kuna need aitavad seedeelundkonna töökorras hoida. Ideaalis võiks olla eesmärgiks tarbida 20 grammi kiudaineid päevas. Kasuks tuleb ka regulaarne vee tarbimine ning lisaks vajaduse tekkides kohe tualeti kasutamine, tasakaalustatud toitumine, vajadusel kõhulahtisti kasutamine ning arstiga konsulteerimine, kui sind piinab juba pikemat aega kõhukinnisus. Pea meeles, et hemorroidide puhul on tegemist äärmiselt levinud probleemiga, kuid need lihtsad sammud aitavad tekkeriski vähendada.

Allikas: Power of Positivity