Kõigile on teada vanad vanaemade muinasjutud vitamiinide imepärasest jõust. Ning nendes juttudes on tõetera sees.
Vitamiinid võivad tõepoolest parandada mõtlemist, õppeprotsessi, mälu ning teisigi aju funktsioone.

Teadlased on identifitseerinud 13 vitamiini, mis parandavad aju tööd. Suurimat huvi pakuvad nende hulgas vitamiinid, mis toimivad antioksüdantidena: siia kuuluvad C- ja E-vitamiinid ning beeta-karotiin, millest moodustub A-vitamiin. Need vitamiinid võimaldavad vabaneda vabadest radikaalidest, ebastabiilsetest toksilistest molekulidest, mida toodetakse normaalse rakuainevahetuse protsessis või juhul, kui organism ei saa vajalikul määral hapnikku või on allutatud päikese radiatsioonile, elektromagnetkiirgusele, tubakasuitsu mõjule ning heitgaasidele.

B grupi vitamiinidest oli juba juttu ka puhastumisprotsesside juures. Samas aitavad needsamad vitamiinid ka masenduse, migreeni, silmade kuivuse, unetuse, mälu- ja keskendumisprobleemide korral. Ehk on tihedalt ka ajuga seotud.

Lähemalt siis sellest kuidas vitamiinid-antioksüdandid kaitsevad inimest psüühilise degradeerumise eest ning toimivad aju biostimulaatoritena.

Beeta-karotiin

Iseenesest pole beeta-karotiin vitamiin, vaid A-vitamiini eelkäija. Ometi mõjub see antioksüdandina ning ründab kahte liiki kõige ohtlikumaid ning laastavamaid vabu radikaale – poolküllastatud rasvhappeid ning hapnikku. Kuna A-vitamiin ning beeta-karotiin on rasvlahustuvad ained, siis takistavad need vabu radikaale purustamast rakumemembraane ning närvikestasid.

Läbi aegade on heaks A-vitamiini allikaks peetud kalamaks ning kalamaksarasv. Samas tasuks selle teadmisega tänapäeval ettevaatlik olla. Nii nagu inimeste juures, toimib maks ka loomariigis keha puhastajana. (lähemalt artiklis Tähelepanu alla on MAKS) . Järeldused tehke ise. Kas üldse ja kui palju seda tarvitada.

Beeta-karotiini sisaldavad hulgaliselt tumerohelised ja oranzhid köögiviljad ning taimed – spinat, brokoli, kõrvits, aprikoosid jpt.

B-grupi vitamiinid

Kõik kuus B-grupi vitamiini annavad oma panuse psüühika ja intellekti täisväärtusliku töö heaks. Kuigi erinevad vitamiinid mängivad mõnevõrra erinevaid osi, kuuluvad need siiski ühtsesse kompleksi. Kuna need vitamiinid on veeslahustuvad ning ei ladestu organismis “tagavaraks”, on neid kõige parem tarvitada vajaduse korral mitu korda päevas.

Ka taimedes sisalduvad nad enamasti kõik koos. Vaid B12 on pigem loomse päritoluga, seega peaks taimetoitlased seda eraldi juurde võtma. Õllepärmis on ta siiski looduslik komponent.

B1-vitamiin ehk tiamiin on tugev antioksüdant. See osutab tõhusat vastupanu kahjulikele tagajärgedele, mida tekitab liigse koguse alkoholi pruukimise puhul tekkiv alkoholi hapnemine närvirakkudes.

B2-vitamiin ehk riboflamiin laguneb väga kergesti päikese käes, mistõttu võib teda tarvitatavas toidu juba oluliselt vähem esineda. Kunstlikult toidule lisatud riboflamiin laguneb valguse ja soojuse mõjul samuti jättes endast alles vitamiinidest kaugel seisvaid keemilisi ühendeid. Enne silmatilkade kasutusele võttu tarvitati seda silmade kuivuse korras. Abi võivad saada ka migreenihoogude all kannatajad. B3-vitamiin ehk niatsiin aitab parandada mälu ning kaitsta organismi stressi eest. Niatsiin alandab liialt kõrget vere hüübimistaset, mis võib esile kutsuda insulte ja südameatakke ning segab aju tööd. Peale selle tõstab niatsiin punaste vereliblede suutlikkust hapnikku transportida. Mida rohkem on veres ja ajus hapnikku, seda paremini aju töötab.

Pantoteenhape ehk B5- vitamiin etendab tähtsat osa koliini muutmisel atsetüülkoliiniks – virgatsaineks (neuromediaatoriks), mis osaleb närvirakkude vaheliste signaalide edastamisel. Pantoteenhape on hädavajalik ka selleks, et organism saaks välja töötada steroidseid hormoone, mis on eriti tähtsad stressisituatsioonides.

B6-vitamiin ehk püridoksiin on veel üks stressivastane faktor. Seda läheb tarvis noradrenaliini, serotoniini ning dopamiini, so virgatsainete moodustamiseks, mis on hädavajalikud psüühika optimaalseks funktsioneerimiseks. Nende puudulikkus võib esile kutsuda ajutöö halvenemise.

B12-vitamiin on samuti stressivastane faktor ning aitab efektiivselt võidelda väsimusega. Selle vitamiini defitsiit seostub mõningate vanadusnõtruse ning skisofreenia vormidega.

C-vitamiin

… on antioksüdant, mida organism kasutab neuromediaatorite ning närvirakkude tootmisel. See vitamiin kiirendab ajutegevust ning aktiviseerib mõttetööd mitmel erineval moel.

Võimsa antioksüdandina “puhastab” C-vitamiin seljaaju vedelikku. Kesknärvisüsteem sisaldab rohkem küllastamata rasvu, kui ükskõik milline teine elund inimese kehas, ning seetõttu on see ka vabade radikaalide rünnakule kõige vastuvõtlikum. Uurimised on näidanud, et C-vitamiin desaktiviseerib toksilisi aineid paljuski analoogiliselt sellega, kuidas võitleb vabade radikaalidega.

Üliõpilased, kelle vereplasmas oli suurem kontsentratsioon C-vitamiini, demonstreerisid IQ testimisel keskmiselt 5 punkti rohkem, kui need, kelle C-vitamiini sisaldus oli madal. Dieedi muutmisel tõusis IQ viimastel viivitamatult vähemalt 4 punkti võrra.

Rohelised köögiviljad, sellised nagu brokoli ja spinat, kõikvõimalik roheline, köömen, till ning kõik kapsaliigid sisaldavad hulgaliselt C-vitamiini. Seda on palju ka tsitruselistes, jõhvikates, pohlades, mustas sõstras, astelpajus, kõikides metsamarjades, kibuvitsas ning nõgeses. Suure koormuse perioodidel võib võtta kõrvale Acerola kirsi baasil valmistatud C-vitamiini tablette, kuna kaasaegse linnaelaniku askorbiinhappe kulu on nii suur, et ta ei suuda seda ainult toiduga kompenseerida. Hoolitsedes aju eest, ei tohi unustada ka keha, mille jaoks on köögiviljad igasugustest pillidest hulga kasulikumad.

Väga suured sünteetilise C-vitamiini doosid (pakenditel kirjas askorbiinhappena) võivad aga kahjulikuks osutuda. Hiljuti ilmusid uuringud, mille kohaselt askorbiinhape võib kahjustada rakke. Seetõttu on - nii nagu igal pool mujalgi - vajalik mõõdutunne.

E-vitamiin

… on veel üks võimas antioksüdant, mis kuulub komplitseeritud ainete, tokoferoolide rühma. See on kõige tugevamatoimelisem rasvlahustuv antioksüdant (C-vitamiin on veeslahustuv). E-vitamiin kaitseb aju ning teiste elundite rakumembraane ning täiendab ja normaliseerib suurepäraselt C-vitamiini toimet, mis suurtes annustes võib esile kutsuda rakuvigastusi.

Selle vitamiini allikatena peaks kindlasti kasutama loodulikke võimalusi. Pähklid ja seemned, sojaoad, rafineerimata õli ning munad on eriti rikkad E-vitamiini poolest. Naturaalne E-vitamiin on aktiivsem, kuna esineb kahes “peegelvormis”, ning “parempoolne” versioon eksisteerib vaid looduses.

Kinnitust leidnud faktide nimekiri, mis viitab vitamiinide ning õige toitumise soodsale mõjule inimese tervisele, kasvab aasta aastalt. Kui teie jaoks on tähtis laitmatu ajutöö, siis tuleb meeles pidada – mis on hea kehale ning tervislikule üldseisundile, see on kasulik ka mõistusele.