Hiljuti jooksis meediast läbi uudis, et Eestis kannatab akne all ligi 142 400 kooliõpilast ning paljusid painab see probleem ka pärast teismeliseiga. Südameapteekide nõustamisteenuste juht Triinu Entsik-Grünberg kinnitab, et akne (vistrikud) on kõige sagedamini esinev krooniline nahahaigus murdeeas. Haigus algab tavaliselt puberteediea alguses, kestab 5–10 aastat ja möödub tavaliselt hiljemalt 25. eluaastaks.

„Statistika näitab, et aknet on rohkem noormeestel ja neil on see tihti raskema kuluga. Samas võib õrnema soo esindajatel see häiriv mure kesta ka 30.–50. eluaastani,” ütleb Entsik-Grünberg.

Miks ühte õrna hingega teismelist aknerahe tabab ja teist mitte, sõltub proviisori sõnul üsna paljudest asjaoludest. Üks tegur on pärilikkus. Kui lapsevanemad põdesid noorena aknet, on nende järeltulijatel suurem tõenäosus haigestuda. Pärilik on ka armide teke. Teisalt võivad probleeme põhjustada rasueritus- ja rasunäärmete sarvestumishäired, mille tagajärjel muutub rasunäärme viimajuha ava kitsamaks.

„Kui lisandub rohkelt rasu, siis juhad ummistuvad ja tekivad rasukorgid ehk komedoonid. Mustadest avatud komedoonidest pääseb rasu teataval määral välja, kuid valgetest suletud komedoonidest mitte, sest nende avaus on tunduvalt väiksem,” selgitab Entsik-Grünberg.

Oma osa mängivad akne tekkes ka hormonaalsed probleemid. Enne murdeiga on rasunäärmed väikesed ja akne ei saa tekkida. Puberteedis meessuguhormoonid ehk androgeenid stimuleerivad aga rasunäärmete kasvu ja rasueritust. Kui rasunäärmete rakud lagunevad, tekib erinevaid rasvhappeid sisaldav rasu. Mida rohkem rasu, seda ulatuslikum on akne. „Mõlemal sool on piisavalt androgeene, et tagada peaaegu maksimaalne näärmete aktiivsus ning peaaegu kõigil aknehaigetel on rasunäärmed ja rasueritus suuremad kui normaalse nahaga inimestel,” tõdeb Entsik-Grünberg.

Teatud süü akne tekkimisel on ka bakteritel, sest rasunäärmete ümbrus on väga soodne kasvukeskkond teatud mikroobidele.

Õige nahahooldus on A ja O

Triinu Entsik-Grünbergi sõnul sõltub akne ravi tulemuslikkus patsiendi ning arsti omavahelisest koostööst, kuid eriti tähtsale kohale asetub naha korrapärane ja õige hooldus. Kindlasti ei tohi n-ö kuumaastikku meenutavale nahale omaenese tarkusest suvalisi kreeme-salve peale määrida ning punne suure õhinaga peegli ees pigistada.

Et probleemset nahka tuleb väga teadlikult hooldada, soovitab Entsik-Grünberg esmalt alati apteegist nõu küsida, sest seal müüdavaid kosmeetikatooteid võib alati usaldada. Ühtlasi on apteegikosmeetika sarjade valik väga lai ja igaühele leiab sobiva toote. Milline neist passib, sõltub siiski patsiendist ja akne ulatusest. Kas on tegemist pigem kuiva või rasvase nahaga, millises ravietapis haigus on jne. Samuti saab valida, kas soovitakse kasutada pesuvahendina nt vahtu või geeli, kas piisab niisutava päevakreemi kasutamisest või on vaja ka öökreemi jne. „Hea on kasutada sama firma pesemistooteid, niisutajaid, toonikume. Parimat abi saab apteekrilt nõu küsides ja koos välja selgitades, milliseid tooteid peaks kasutama või millised võiksid sobida.”

Entsik-Grünberg lisab, et võrreldes tavakosmeetikaga seisneb apteegikosmeetika väärtus ja erinevus peamiselt tootmises, lähteainetes ja uuringutes. Samuti valmivad apteegikosmeetika tooteid kõiki ravimite valmistamise nõudeid järgides – need tehakse mikroobidest vabastatud tingimustes koostöös nahaarstide, allergoloogide, erialaarstide ja teadlastega. Kui käsimüügist aknele abi ei saa, pakuvad lahendust retseptiravimid.

Kõige rohkem teeb aga proviisoritele heameelt see, et aknet ei peeta enam häbiasjaks ja seda ei tõlgendata enam kui jubedat nakkavat haigust. Kui varem kasutasid üksnes tüdrukud komedoonide peitmiseks kosmeetikat, siis nüüd oskavad ka poisid juba küsida spetsiaalselt aknele mõeldud peitekreemi.

„Tunnen suurt rõõmu, kui näen järjest enam noori mehi apteegiriiulite vahel vajalikke kreeme-geele küsimas ja nendega tutvumas, kuigi enamasti ostavad lapsele leevendavaid aknetooteid siiski emad,” tõdeb Entsik-Grünberg.